Eelmise nädala mitu ööd olid aiapidajaile kui õudusunenägu. Ploomide, kirsside ja marjapõõsaste täisõitsemise ajast ei mäletagi nii madalaid kraadiklaasi näitusid. Sisemaal ulatusid need vähemalt ühel ööl -5, -6 °C-ni, maapinnal kohati tõenäoliselt veelgi rohkem. Sellegi nädala algustundidel oli maa kohati härmas, seega näitas öökülm taas hambaid. Siiski ei saa öelda, et nii lausa ühe vitsaga löödult igal pool oli: mõni kitsam piirkond pääses ka paari kraadiga. Kõikumine võis ka sama aia piires üsna mitu kraadi olla. Õunapuuõied olid paljudes kohtades õnneks veel puhkemata, täies nuppus. Maasikad, mis maapinnal pakasele kõige kättesaadavamad, olid paiguti juba õied avada jõudnud. Lähemate nädalate jooksul saab halla halbadest tegudest täpsema ülevaate. Mida veel õitest rääkida, kui kohati olid lehed ja võrsedki lausa närbunud või mustaks läinud. Maitse- ja ravimtaimedest näiteks leeskputk ja veiste-südamerohi, ilupuudest ja -põõsastest lumimari, toompihlakas, hobukastan, saar, metsviinapuu, aktiniidia. Roosi ja pampli noored võrsed kahjustusid läbinisti. Ka okaspuusortide noored õrnad võrsed said ennenägematu löögi osaliseks. Ja taas tundub, et pakasele olid suupärasemad lõunapoolsetest maadest toodud taimed.
Mida ette võtta? Tuleks oodata, kuni kahjustuse ulatus selgub. Osa lehti ja võrseid võib pikapeale taastuda. Täiesti külmavõetud ja seega mustaks muutunud ning pehmenenud taimeosad aga tuleks terve osani tagasi lõigata.
Väino Eskla |