Kas kujutate ette maakodu ilma floksita? See lill sobib ka moodsa linnakodu aeda. Hea tahtmise korral saab seda kasvatada isegi rõdul potis või piisava suurusega kastis. Uhke on floks suures anumas terrassil, lisades loojanguvalguses meeliülendavaid elamusi.

Suvi ilma floksi hullutava lõhnata pole nagu päris. See on sümpaatne taim – tema lõhn pole pealetükkiv ega kilomeetrite kaugusele leviv ja toob enne uinumist meelde vaid head mõtted. Vahel külastavad floksiõisi surud ja teised suured ööliblikad, kes suudavad õiest nektarit imedes vahvat paigallendu demonstreerida.

Floksi teaduslik nimetus Phlox pärineb kreeka keelest ja tähendab tõlkes leeki, mis tuleneb säravast ja leegitsevast õievärvist. Floksi teine tuntud nimetus eesti keeles ongi leeklill. Floksid kuuluvad siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonda ühes mehhiko vanikkuljuse, siniladva, Peruu ja Boliivia rahvustaime inkalillega. Inkalille ei maksa segi ajada inkaliilia ehk alströmeeriga, need pole üldse sarnased taimed.

Floksi perekonda kuulub 69 liiki ühe- ja mitmeaastaseid rohttaimi ja põõsaid, mille kodumaa on Põhja-Ameerikas. Vaid üks liik – siberi floks – kasvab looduslikult väljaspool Ameerikat. Euroopas on flokse kasvatatud sajandeid ja tänapäeval tuntakse tuhandeid sorte.

Loe edasi...