Kuuski (Picea) kasvab põhjapoolkera parasvöötmes 34 liiki. Kahe liigi kodumaa on Euroopa. Harilik kuusk (P. abies) kasvab looduslikult suurel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas, kuid mitte Inglismaal! Teine Euroopa kuuseliik serbia kuusk (P. omorika) on Euroopa endeem ja kasvab vaid 500 ruutkilomeetril. Serbia kuusk on ka Serbia Vabariigi rahvuspuu.
Harilik kuusk on eelkõige tuntud metsa- ja jõulupuuna. Varem kasutati selle tüvesid telefonipostidena, puult sai närimiskummina kasutatavat vaiku, koort kasutati naha parkimiseks, võrseid aga kuuseõlle tegemiseks. Tänapäeval on kuusk tähtis paberi- ja ehituspuiduna. 2007. aasta andmetel on Eesti kõrgeim kuusk 44,1 meetrit. Harilikul kuusel ja ka teistel kuuseliikidel on palju toredaid vorme ja sorte. Kollaste okastega hariliku kuuse sorti “Lubecensis” kutsutakse rahva seas lihtsalt kuldkuuseks. Ohoo-efektiga puu on tiigrisabakuusk “Cranstonii”. Selle puu peavad aeda istutama need, kes tahavad olla kõiges naabrist paremad. Täismeheealisena on väikese jalgpalli suurune eriti aeglasekasvuline hariliku kuuse kerakujulise võraga sort “Mariae-Orffiae”. See on maiuspala haruldaste taimede kollektsionäärile.
