Eesti Geenikeskuse teatel on USA Lawrence Berkeley National Laboratory Berkeley (USA) teadlased tuvastanud võtmemolekuli, mis kaitseb taimi liigvalguse absorbeerimisest tingitud võimaliku hapnikukahjustuse eest.
Uurijad tegid kindlaks, et kui roheliste taimede klorofülli molekulid seovad rohkem valgusenergiat, kui nad suudavad koheselt ära kasutada, eemaldavad pigmentmolekulide karotinoidide hulka kuuluva zeaksantiini molekulid ohutult ülemäärase energia. Liigvalguse toimel ergastatud ja üliaktiivne klorofülli molekul on tugev oksüdeerija ning võib kahjustada raku normaalselt keemilist tasakaalu.
Tugev valgus stimuleerib aga ka kiiret zeaksantiini molekulide sünteesi, mis vastasmõjus klorofülli molekulidega loovutavad viimastele elektroni. Selle tulemusena suunatakse klorofülli molekuli liigenergia zeaksantiini molekulile, millel aga puuduvad oksüdeerivad omadused.
Taim reageerib valgusolude muutustele maksimaalselt 10-15 minuti jooksul. Uurimisgrupi juhi dr Graham Flemingi sõnul on see kaitsemehhanism nii tundlik, et reageerib isegi mööduvatele pilvedele ning on üheks parimaks loodusliku nanotehnoloogia näiteks.
Fotosünteesi käigus on taimed võimelised siduma valgusenergiat ja muundama seda keemiliseks energiaks kuni 97%-lise kasuteguriga. Kui teadlased suudaksid luua tehisoludes töötava sarnase süsteemi, realiseeruks unistus päikeseenergiast kui puhtast, efektiivsest ja jätkusuutlikust energiaallikast.
Allikas: Eesti Geenikeskus - EurekAlert News
Aiandus.ee jaoks kohandanud Väino Eskla |
