Juba 16. aastat valiti Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) eestvõttel Eesti parimat talu.

ETKLi liikmesorganisatsioonide poolt esitati tänavu konkursile 13 talu, kes osutusid maakonnas parimaks. 

Talusid hinnati kolmes erinevas kategoorias.  Selgitati kolm parimat talu  tootmistalude, alternatiivset suunda edendavate talude ja noortalunike seast. Tänavu lisandus uuendusena ka Eestimaa Looduse Fondi eriauhind parimale noorele loodustalunikule. Viimasele esitati ETKLi kaudu 2 ja ELFi kaudu 3 kandidaati.

Kõikide talude hulgast valiti välja 2008 aasta Eesti parim talu, kellele omistati tiitel  „Aasta talu 2008”   

Žürii otsustas:

Omistada tiitel „Aasta Talu 2008”  Kalle Hamburgi talule.

Žürii poolt antud kohad kategooriate lõikes ja lühikirjeldus talust.

Tootmistalud

I koht - Kalle Hamburgi talu, Kalle Hamburg

Raplamaa, Kehtna vald, Ingliste

Talupidamisega alustati 20 aastat tagasi 24 hektariga. Praeguseks ollakse kasvanud üheks Eesti suurimaks kartulikasvatajaks. Haritavat maad on 130 hektarit, sellest 30 hektaril kasvab kartul ja ülejäänul teravili. Peremehe sõnul on kartulikasvatus suurem teadus, kui teraviljakasvatus. Ta teeb tihedat koostööd teadlastega ja see on üheks edu pandiks.

Aastas toodetakse tuhat tonni kartulit, rekordsaak on 75 tonni hektarilt. Praegu kasvab põldudel 9 sorti kartulit. Kalle Hamburgi sõnul on mõni sort maitsvam sügisel, teine aga kevadel. Tema sõnul on aasta läbi maitsvaks kartuliks 'Daniela', sügisel eelistab ta ise aga süüa 'Satinat' ja kevadel 'Princessi'.

Kalle Hamburg on ka MTÜ Eesti Kartul esimees ning TÜ Talukartul asutajaliige

II koht - Priit Soosalu Luha talu, Priit ja Mairi Soosalu

Lääne-Virumaa, Tapa vald, Rägavere küla

“Proua võitis Järvamaa pereloteriiga traktori. Panin kolhoosis avalduse lauale ja hakkasime talu pidama,” meenutab peremees kavalalt muiates talupidamise algust 1991. aastal.

Talus on 60 veist, neist 28 lüpsilehma. Lehmade piimaand on väga kõrge – ligi 9500 kg looma kohta. Aastal 2005 pälviti parima piimakarjakasvataja tiitel. Neli aastat on käidud lehmadega „Eesti parima vissi” valimistel ja kolmel aastal on koju toodud esikoht ning ühel aastal kolmas koht. Lisaks suurepärase karja kasvatamisele on perenaine ka jõudluskontrolli assistent.

Põllud on peremehe hoole all. Haritavat maad on 190 ha ja seal kasvatatakse teravilja ja rapsi. Mullu andsid nisupõllud saaki 4-4,5, oder 3,5-3,6 ja raps 2-2,8 tonni hektarilt.

Tänu investeeringutoetustele on enamus tehnikast uus. Talul on uus teraviljakuivati, kus kuivatatakse nii oma kui ka naabertalude vilja. Talule on ka jätkaja olemas – poeg õpib praegu põllumajandust.

III koht - Põllemaa-Saare talu, Anne ja Enno Nurk

Järvamaa, Türi vald, Põikva küla

Talupidamisega alustati 1991. aastal. Aasta-aastalt on kasvanud nii loomade kui ka maa hulk. Praegu lüpsab aasta läbi 50 lehma, kelle piimaand on tunduvalt üle Eesti keskmise – 8600 kg lehma kohta. Kõrge toodangu üheks põhjuseks on head rohumaad, mille uuendamisse on suurt rõhku pandud.

Loomad elavad paar aastat tagasi valminud vabapidamislaudas. Hiljemalt viie aasta pärast on plaanis lauta lüpsma tuua lüpsirobot. Perenaine loodab, et talunike asendusteenistus saab jalad alla ja tänu sellele on võimalik loomade kõrvalt puhkust saada. Põllemaa-Saare talus on praktikal olnud kaks asendustalunikuks õppinut ja neist ühte oodatakse ka puhkust andma. Viimasel ajal on piimalehmade kõrval hakatud kasvatama ka lihaveiseid.

Peremehe rida on 153 hektarit põllumaad, kus kasvab teravili. Ka selle saak on üle Eesti keskmise. Soetatud on uus tehnika ja vilja kuivatamiseks ehitatud teraviljakuivati. Tegemist on peretaluga, kus on jõu ja nõuga abis ka pere kõik neli last.

Uue-Nõmme talu, Tarmo ja Anne Orr

Jõgevamaa, Põltsamaa vald, Nõmavere küla

Talupidamisega alustati talude tagastamise aegu. Vahepeal tekkis mõte linna kolida ja kortergi oli juba valmis ostetud, kuid see müüdi pärast pikka kaalumist maha. “Oleme paadunud põllumehed,” ütleb peremees maale jäämise kohta ja lisab, et kuna maal on töökohtadega nii nagu on, siis tulebki talu pidada.

Lisaks talule, kus haritakse 250 ha maad on neil ka osaühing, mis annab tööd neljale inimesele ja harib 200 hektarit ning pakub talvel lume lükkamise ning aasta läbi transporditeenust. Saagid on tublisti üle keskmise – nisu andsid põllud mullu 5 ja otra 3-4,5 tonni hektarilt.

Jüri Nurga talu, Jüri ja Anu Ilves

Järvamaa, Koeru vald, Santovi küla

Nurga tallu koliti 20 aastat tagasi. Koos kahe vennaga alustas peremees põlluharimist. Vahepeal tegeleti ka turismiga, kuid selles valdkonnas lõpetati tegevus 10 aastat tagasi. Kolme venna peale on maad ligi 2000 hektarit. Tehnika on ühine, kuid igaüks harib oma põllud ise.

Jüri Nurga talus kasvab teravili ja raps 600 hektaril. Lisaks kasvatatakse 65 lihaveist ja peetakse 9 hobust. Lihaveiste arvu on plaanis suurendada.

Ehitatud on lihatöötlemistsehh, kus pakutakse ulukite ja lihaveiste lõikuse ja pakendamise teenust. Aastaringselt on palgal neli töölist. “Inimeste puudus on kõige suurem probleem, muidu võiks veel igasugu asju teha,” ütleb peremees, kes on nii Eesti jahimeeste, hobusekasvatajate kui ka lihaveisekasvatajate seltsi liige ja küla seltsielus aktiivne kaasalööja.

Kivi-Lillemäe talu, Otto ja Ahto Ruut

Harjumaa, Saku vald, Kirdalu küla

Talupidamisega alustati 90-ndate alguses. Praegu haritakse 150 hektarit maad, millest 40 hektaril kasvab vili. Ülejäänud maa on karjamaa. Talus on 3 hobust ja 15 lüpsilehma, kes andsid mullu keskmiselt 7500 kg piima. Kogu töö tehakse ära oma perega, lisatööjõudu palgal ei ole.

Noorperemehe Ahto suur kirg on taimed ja aiakujundus. 20 aasta jooksul on võssa kasvanud majaümbrusest vormitud väga kaunis ja liigirikas iluaed, mida käivad uudistamas inimesed nii lähemalt kui kaugemalt. Noorperemees mõlgutab mõtteid alustatud aiaturismi laiendamisest.

Alternatiivtootmisega tegelevad  talud

I koht -  Ellissoni Veskitalu OÜ, Igor Ellisson ja Ülle Juhkam

Jõgevamaa, Torma vald, Sadala küla

Tehnikahuviline peremees tegeles varem 40 hektarilise talu pidamisega. Kui raske haigus ta liikumisvõimet piirama hakkas, ütles poeg, et mõtleme midagi muud välja. Nii saigi teoks kaua kantud mõte oma laevast. Poeg tegi joonised ja laev valmis eelmisel kevadel.

Ema auks Linda nime kandev katamaraan sõidutab huvilisi Kuremaa järvel. Laeval on võimalik pidada sünnipäevi ja tähistada muid sündmusi. 30 inimest mahutaval alusel on võimalik võtta leili soome saunas ja mõnuleda kuumaveetünnis. Kõige populaarsemaks on aga osutunud laeva teise korruse katuselt keset Kuremaa järve vette hüppamine. See on hea näide maaelu mitmekesistamisest ja maaettevõtlusest väljaspool põllumajandust.

II koht ja ELFi eripreemia parimale noorele loodustalunikule - Koplimäe mahe talu, Olev ja Marju Müür  Saaremaa, Pöide vald, Uuemõisa küla

Koplimäe tallu kolis pere 12 aastat tagasi. Siis hakati mahedat eluviisi harrastama ja üritati võimalikult palju oma toidust ise kasvatada, alustades leivaviljast ja lõpetades sealihaga. Soetati väikene veski jahu ja manna tootmiseks. Kui asi oli käima saadud, hakkasid sugulased ja tuttavad mahejahu küsimas käima. Asi on pisitasa laienenud ja praegu läheb toodang nii Saaremaa maherestorani kui ka Tallinna ökosahvrisse.

Teraviljadest kasvatatakse nisu, speltanisu, otra, kaera, rukist ja tatart. Tänavu on vili külvatud 16 hektarile. Plaan on tootmist laiendada, soetada suurem kuivati, veski ja teraviljahelveste valmistamise masin. Perenaine tahab hakata müügiks valmistama imemaitsvaid tatraküpsiseid.

Üle aasta tagasi liituti ülemaailmse mahetalude võrgustikuga, pakkudes vabatahtlikele võimalust elada ja töötada mahetalus. Selle aja jooksul on nende juures olnud paljude riikide noored.

III Raja-Jaani talu, Andrus ja Ly Valdre

Ida-Virumaa, Tudulinna vald, Oonurme küla

Tegemist on põlistaluga, mis kuulub Valdrete suguvõsale juba seitsmendat põlve. Talu asub metsade ja Muraka raba vahel. Veel sel kevadel peeti 20 lüpsilehma, kuid kuna AS Maag lõpetas piima vastuvõtu, tuli enamus lehmi maha müüa. Nüüd tegeletakse lihaveisekasvatusega, loomi on praegu 33. Plaanitakse alustada ka taluturismiga. Armas palktare 6 voodikoha ja mõnusa saunaga on juba valmis ehitatud. Pooleli on pilpakatusega püstkoja ehitus. Kavas on hakata korraldama loodusmatkasid rabasse ja ümberkaudu metsadesse.

Talus toimus rahvusvaheline skulptuurilaager, mille käigus valmisid mitmed kaunid ja omapärased puuskulptuurid. Pererahvas laulab Oonurme segakooris ja peremees on kohaliku vallavolikogu liige.

Noortalunikud

I koht - Tohuri-Andrese talu, Andres Kalbach ja Inga Halme

Pärnumaa, Tõstamaa vald

Talupidamisega alustati 90-ndate algul, alates 2004. aastast ollakse mahetootjad. Talus on vastvalminud uues laudas 28 lüpsilehma, kes vaatamata mahepidamisele annavad keskmiselt 6600 kg piima aastas.

Perenaine on pärit Tallinnast ja ütleb, et armastus tõi ta maale. Lisaks oma talule töötab ta ka asendustalunikuna ja annab teistele lüpsikarja talupidajatele puhkepäevi. Ta on ka jõudluskontrolli kontrollassistent.

Tallu on pidevalt investeeritud ja selleks, et masinaid rohkem ära kasutada ning ka lisasissetulekut teenida pakub peremees silo kiletamise teenust.

Peres kasvab kolm last. Neist kõige noorem, viieaastases Villemis ilmnevad põllumehe iseloomujooned. Sel suvel külvas ta oma liivakasti kaera ja nüüd vohab poole liivakasti ulatuses tihe kaerapõlluke.                              

II koht -  Lepiku talu, Kaupo Kauri ja Piret Pärnamägi

Raplamaa, Kehtna vald

Talude tagastamise aegu, 1989. aastal alustas Kaupo isa talupidamisega. Kümme aastat hiljem kirjutati talu poja nimele. Praegu on karjas 69 lüpsilehma, keskmine väljalüps oli mullu 7400 kg lehma kohta. Kaks aastat tagasi valmis 99 kohaline vabapidamislaut, kus saavad ulualust ka noorloomad.

Praegust lehmade arvu peab peremees optimaalseks. Karja suurendamise korral tuleks lisaks oma perele ja ühele palgalisele töötajale inimesi lisaks palgata. Teine tee oleks minna suurema mehhaniseerituse peale, arvab ta.

Perenaine on väljaõppinud veterinaararst, kes käib lisaks põhitööle oma talus ka teistes taludes loomi seemendamas.

III koht - Siimu talu, Jaan Reiner

Viljandimaa, Suure-Jaani vald, Kuhjavere küla

Olustvere tehnikumi lõpetanud noorperemees alustas talupidamisega 12 aastat tagasi 20 hektariga. Algusel peeti ka lehmi, kuid kahel viimasel aastal ei ole enam laudas sarvekandjaid. Nüüd on noorperemees koos isaga keskendunud teraviljakasvatusele. Viimased kolm aastat on kasutusel otsekülv. 150 hektaril kasvab nisu, tritikut, otra ja rapsi. Teravilja keskmine saak oli mullu 3,6 tonni hektarilt. Vilja kuivatamiseks ja ladustamiseks on ehitatud kuivati. Põllu harimiseks on soetatud uus tehnika.

Kuhjavere valiti mullu aasta külaks. Külakiik ja kooskäimise plats asuvad Siimu talu maadel. Peremees lööb külaelus aktiivselt kaasa ja keerutab tüdrukutega jalga rahvatantsurühmas. Ta on nakatunud ka spordipisikust ja osaleb kõikidel Tartu maratoni neliküritustel.

Taivo Koka talu, Selgur ja Karin Sepp

Võrumaa, Lasva vald, Pässa küla

Talupidamisega alustas Karini isa Taivo Kokk 20 aastat tagasi. Vanuse lisandudes on piimakarja pool talust läinud poja Tarmo kätte ja lihaveised tänavu kevadel tütre hoolde.

Koka talus on praegu 28 lihaveist ja 126 hektarit maad. 50 hektaril kasvab teravili, ülejäänu on karjamaa. Ollakse mahetootjad, see tähendab et põllul ei kasutata mineraalväetisi ja ka loomad annavad maheliha.

Tänavu saadi noortalunike toetust tehnika ja loomade ostmiseks. Õel ja vennal on plaanis kahe ettevõtte peale soetada koos teraviljakombain. Karin Sepp õpib maaülikoolis põllumajandusettevõtte majandamist. Ta on ka Võru taluliidu liige ja osaleb toiduvõrgustiku projektis.

Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliidu 26.07.08 pressiteade