Sel nädalal kogunes esimest korda metsa kõrvalkasutust edendav töörühm, milles on esindatud oma ala eksperdid Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest, Riigimetsa Majandamise Keskusest, Erametsaliidust, Eesti Metsatööstuse Liidust, Erametsa Seltsist ja Keskkonnaministeeriumist.

Töörühma eesmärgiks on selgitada välja, milline on praegu Eestis metsa kõrvalkasutuse maht ning milliseid tegevusalad sinna kuuluvad. Metsa kõrvalkasutuse potentsiaali võimalikult tõhusaks kasutamiseks tuleb ettevõtmise riske ja mõju hinnata ning analüüsida. Sarnaselt kogu metsamajandusele tuleb ka metsa kõrvaltegevuses osata kaugele ette näha.

Töörühma lõplikuks eesmärgiks on kõrvalkasutuse olukorra kaardistamine ja sellele vastavalt edasise strateegia väljatöötamine. Strateegia esialgne versioon peaks valmima aasta pärast.

Traditsiooniliselt on metsakasutuses alasid, mida võib arendada näiteks väikefirmaga: puukoore, teisejärgulise metsamaterjali, puuseemnete, pähklite, marjade, seente, ravimtaimede, vihtade, luudade, heina, pilliroo, juurikate ja käbide varumine, jõulukuuskede, metsamarjade ja seente kasvatamine.

Koos elatustaseme tõusuga hääbub kindlasti osa nendest aladest. Seepärast tulebki leida võimalusi nende tegevuste sidumiseks puhkemajandusega ja samas väärtustada pärandkultuuri.Tulemusena säiliksid esiisade rajatud kultuuriväärtused nii meile endile kui ka välisturistidele ning metsaomanikud saaksid oma valdusi majandada tulutoovalt.

Uuema alana võib olla huvipakkuv puidu jäätmekompost ja seda nii riigisiseselt kui ka ekspordiks. Kasvavaks kõrvalkasutuse valdkonnaks on energiavõsa. 

Kõrvalkasutuse edendamine võimaldab maamajandust mitmakesistada, luua juurde uusi töökohti, mis omakorda suurendab kohalikku tulubaasi ja vähendab sotsiaaltoetuste vajadust.

Lisainfo:
Silvi Puusepp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist, tel 626 2919.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade