Tartu Ülikooli füüsikud ja keemikud koos Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlastega avastasid esialgu nurjunuks peetud katse käigus täiesti uudse struktuuriga materjali - metalloksiidsed torukesed.
Arendustöö tulemusel tekkinud materjal on ülimalt vastupidav ning seda saab tulevikus kasutada mitmel moel, alates isolatsioonmaterjalist kuni eluskoega seonduvate implantaatide ning kosmosesütikute osadeni.

Ühe tavalise katse käigus kolvis tekkinud tundmatut sadet märkas esimesena TÜ doktorant Martin Järvekülg. Seejärel kulus teadlastel paari aasta jagu tööd, et leida unikaalsele nähtusele seletus ja katse nii selle kui ka teiste materjalidega korratavaks muuta.

Uudse meetodi tulemusena saadakse struktuurid, mis on oma olemuselt iseorganiseerunult toruks rullunud imeõhukesed, vaid poole valguse lainepikkuse järgus oksiidmaterjali lehekesed. Neid edasi töödeldes saab valmistada mitmeid ülimalt vastupidavaid ning heade elektri- ja soojusisolatsiooni omadustega materjale. Saadud materjale saab muuhulgas kasutada keemiatööstuses, sensorites, biomaterjalides (eluskoega seonduvad implantaadid), mikromeetriliste mõõtmetega seadmetes või komposiitmaterjalidena lõiketeradest kuni kosmosesütikute osadeni.

TÜ nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmuse sõnul avab leiutis teadlastele materjalitehnoloogias uudsed, senini rakendustes tundmatud võimalused ja seda arvatavalt paljudele ainetele ning nende segudele. "Veelgi enam - meetod sobib hästi tööstuslikuks tootmiseks," ütles Lõhmus.

Seni on saadud 2?50 mikromeetrilise läbimõõduga ja kuni mõne millimeetri pikkuseid rullstruktuure. Lõhmuse hinnangul võimaldab meetod tõenäoliselt torude mõõtmete varieerimist veelgi laiemas vahemikus. Teadlaste edasiseks ülesandeks ongi muuta torukesed ühesuurusteks, mis on vajalik uute täppistehnoloogiate arendamiseks.

Tänaseks taotleb uurijate grupp, kuhu kuuluvad TÜ doktorandid Martin Järvekülg ja Valter Reedo ning dotsent Uno Mäeorg, nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse direktor Ilmar Kink oma uudsele oksiidmaterjali valmistamise meetodile rahvusvahelist patenti ning on avaldanud mainekas teadusajakirjas Physica Status Solidi ka leiutist tutvustava artikli.