18. või 19. jaanuaril jõuab Maale keskmisest tugevam magnettorm, mis võib põhjustada häireid raadioside- ja elektrisüsteemide töös ning tekitada tervisehädasid.
Magnettormi põhjustab Päikese loidetest lähtuva laetud aineosakeste kiirguse puhang, mis tekitab Maa magnetvälja tugevat ja kiiret korrapäratut muutumist.
Magnettormi Maale jõudmise aeg sõltub Päikeselt lähtuvate aineosakeste kiirusest, mis võib erinevate magnettormide puhul mitu korda erineda, ütles BNS-ile Tartu observatooriumi teadusdirektor Tõnu Viik.
Magnettormid kestavad tavaliselt üks kuni kaks päeva. Teisipäeval või kolmapäeval Maale saabuv magnettorm lähtub Päikese laikude grupist number 720.
Viigi sõnul on Maale lähenev magnettorm keskmisest tugevam. "Üheksapunktilisel skaalal on magnettormi tugevus 5. Teise süsteemi järgi on tormi tugevus X, kusjuures C tähistab selles süsteemis nõrka, M keskmist ja X tugevat magnettormi. Mina usaldan viimast süsteemi rohkem," lausus Viik.
Magnettormi ajal võib selge ilma korral näha taevas virmalisi. Viigi sõnul on virmalisi kõige suurema tõenäosusega näha Põhja-Kanadas ja Alaskal.
Magnettormi ajal võib raadiosides tekkida väga kummalisi häireid. "Mõne aja eest oli Ameerika Ühendriikide keskosas Minnesotas kuulda raadioeetris California maanteepolitsei raadiosidet, kuigi tavaliselt see suure vahemaa tõttu nii kaugele ei kandu," märkis Viik.
Magnettormide ajal kurdavad tervisehäirete üle südamehaiged.
Viigi sõnul peaks Päikese aktiivsus praegu madalseisus olema. Päikese aktiivsus käib lainetena, maksimum on iga 11 aasta järel. Viimase laine hari oli 2001. aastal.
Allikas: Baltic News Service