Rahvusvahelise agrobiotehnoloogilise rakendustega tegeleva keskuse (www.isaaa.org) hiljutise uuringu kohaselt levib geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemine maailmas mitmel pool, kasvades möödunud aastal enim just arenguriikides.

Biotehnoloogilisi kultuure külvasid 12 arenguriigi kasvatajad ning esmakordselt ületas see arv tööstusriike. 2007. aastal kasvatati 112,9 miljonil hektaril (12%line tõus võrreldes 2006. aastaga) soja, maisi, puuvilla ja teisi GM kultuure, vältimaks kahjurite mõju ja herbitsiidide kasutamist.

Uuringu aruanne on pälvinud traditsioonilise põllumajanduse pooldajate kriitikat, kes hoiatavad, et geneetiliselt muundatud kultuuride omaks võtmine paneb talunikud suletud tsüklisse, sõltudes täielikult seemnete patente omavate suurfirmade poliitikast.

Aruande autor Clive James omakorda arvab, et vähenenud pestitsiidide kasutamine ja suuremad saagid on tootmishindu väga olulisel määral ja keskkonda säästvalt vähendanud.

Endiselt domineerivad GM põllumajanduses Ameerika põllumajandusettevõtted, kasvatades geneetiliselt muundatud kultuure 57 miljonil hektaril. GM maisi kasvatamine kasvas eelmisel aastal 40%, peamiselt etanoolitööstuse nõudluse tõttu.

Arenguriikidest on juhtival kohal Argentiina, kus kasvatati GM maisi, soja ja puuvilla ligikaudu 20 miljonil hektaril. Järgnesid Brasiilia (15 mln ha) ja India (6 mln ha). Euroopa riikidest oli suurima kasvupinnaga Hispaania (kokkuvõttes 12. kohal), kus 70 tuh ha kasvatati maisi.

Teadaolevalt on kõige resoluutsem olnud vastuseis geneetiliselt modifitseeritud kultuuride kasvatamise osas tervise- ja keskkonnaprobleeme silmas pidades olnud Euroopa riikide hulgas. Aruande kohaselt kasvatati 2007. a. GM kultuure kaheksas Euroopa riigis kogupinnaga 104 tuh ha. Aasta tagasi oli kasvatajaid-maid  6.

Allikas: Põllumehe E-uudised/ www.nytimes.comb15.06.08