Esmapilgul ei tundu rannaaladel levival lillade õitega merisinep (´Cakile edentula’) millegi poolest kuigi eriline taim olevat, ent teadlased on hiljaaegu leidnud, et merisinep suudab seda, mida ei suuda ükski teine taim - eristada oma läheduses kasvavaid taimi ning neid kas vaenulikult või sõbralikult kohelda. Kui see taim avastab enda läheduses kasvamas mõne mittesuguluses oleva taime, ajab ta toitaineid omastavad võrsed agressiivselt teise taime ümber. Kui mingi organism suudab oma liigikaaslasi identifitseerida, suudab ta neid ka aidata. See on evolutsiooni käigus arenenud käitumine, kuna liigikaaslastel on hulgaliselt samu geene.

Avastus, et taimedel on ka oma sotsiaalne elupool, pole iseenesest uus, kuna varasemalt on samuti leitud erinevaid taimede omavahelise suhtlemisi ilminguid katsetes nt pujude, maasikate ja ogaõuntega. Oma naabrite identifitseerimisviis võib eriliikidel olla väga erinev.

Osad taimed tajuvad väiksemaidki valguseomaduste muutusi oma ümbruses. Kuna erinevad taimed omastavad ja peegeldavad vaid teatud lainepikkusega päikesevalgust, suudavad osad taimed sellest erinevusest tulenevaid asendi- ja valgusemuutusi märgata. Näiteks parasiitse elustiiliga umbrohi – võrm on eriti tundlik teiste taimede poolt õhku ja mulda erituvate kemikaalide suhtes.

Samuti on juba üle 100 aasta teada, et taimed saadavad teineteisele elektrilisi signaale, ent siiani ei teata, kuidas taimed neid integreerivad ja mida selle infoga peale hakkavad.

Allikas: Põllumehe E-uudised/www.nytimes.com 14.06.08