Reedel, 13. juunil algusega kell 14 toimub Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis raamatu "Õuesõpe" eestikeelse väljaande esitlus. Raamat on põhjalik käsiraamat õuesõppe, matkatarkuste ja rohelise elulaadi kohta, heaks kaaslaseks ka suvise puhkuse ja laagrite korraldamisel.

Raamatu väljaandmise idee sündis Lohusuu suvekoolides, sest õpetajatel on taolisest õppematerjalidest terav puudus. „See raamat aitab meil saada sinasõbraks teiste elusolendite ja maastikega meie ümber,“ ütles Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees ja tõlkija Mikk Sarv raamatu tutvustuseks, lisades, et just taolist õppimisel ja
vastastikkusel lugupidamisel põhinevat kontakti on vaja nii meile kui loodusele.

Raamat annab põhjaliku ülevaate selle kohta, mis on õuesõpe ja kuidas see töötab. Teemadena käsitletakse raamatus looduslikku eluviisi ja puhkust looduses, ökoloogiat ja säästvat arengut, lisaks õuesõppe pedagoogikat ja selle planeerimist ning õuesõppe uuringuid. Läbi kogu raamatu on küljeveergudel ära toodud konkreetseid soovitusi mängudeks ja tegevusteks, mida võib kasutada kooli või lasteaia õppetöös, samuti vaba aja sisustamiseks. „Näiteks saab raamatust teada, kuidas teha lõket, valmistada lõkkel erinevaid roogasid, mängida meeli arendavaid ja loodusetundmist õpetavaid mänge, käituda keskkonnateadlikult,“ tõi Mikk Sarv välja.

„Õppimise ja avastamise rõõm koos looduse tunnetamise ja vahetu kogemisega on emotsionaalne väärtus, mida ka Keskkonnaministeerium oma keskkonnaharidusliku tegevusega toetab,“ ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo juhataja Anari Lilleoja. „Raamat on praktiline ja väärtuslik abimaterjal kõikidele õuesõppehuvilistele, et omandada lihtsaid, kuid tõhusaid nippe looduses viibimiseks ja õppimiseks,“ lisas Lilleoja.

Raamatu toimetaja ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant Kristel Vilbaste sõnul on selliseid õpikuid meie õpetajatele väga vaja. „Samas võiksid edaspidi taolised raamatud olla meie endi õpetajate ja loodusetundjate kirjutatud, sest iga maa loodus on ainulaadne,“ märkis Vilbaste.

Raamat anti esimest korda välja 1999. aastal ning on sedavõrd positiivse vastuvõtu leidnud, et nüüdseks on rootsi keeles välja antud juba kolmas, täiendatud trükk.

Raamatu autorid on Britta Brügge, Matz Glantz ja Klas Sandell, eesti keelde on väljaande tõlkinud Mikk Sarv, Inkari Lindve, Ruth Laidmets ja Kristel Vilbaste. Toimetaja ja Eesti oludele kohandaja on Kristel Vilbaste. Tegu on Ilo kirjastuse väljaandega.

Raamatu väljaandmist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus ja selle projektiga on töötanud Eesti Koolimetsade Ühendus.

Lisainfo: Mikk Sarv, Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees, tel 5552 0109, 528 6357; Anari Lilleoja, keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo juhataja, tel 626 2834.

Näiteid raamatust:

Tõsine mäng
(mängime arengumaade ja arenenud maade elanikke)

Üks viis näitlikustada ebavõrdsust maailmas, on arengumaade ja arenenud maade elanike mängimine. Lühidalt on mõte selles, et loosi teel selgitatakse välja arenenud riikide elanikud, kes moodustavad umbes viiendiku grupist. Seega, kui grupis on 10 liiget, siis on 2 sellist elanikku. Need kaks on siis arenenud maade elanikud, ülejäänud arengumaade elanikud. Serveerige seejärel kogu grupile midagi söödavat (meil müügilolevatest kaupadest), näiteks 10 jäätist või šokolaadikooki. Anna neli viiendikku toidust (8 tükki) nendele, kes elavad rikkas maailmas, ülejäänud kaks aga neile kaheksale, kellest on saanud arenguriikide elanikud. Mis juhtub? Mida nad ütlevad? Loomulikult on oluline valmistada ette küsimused aruteluks ja tegevused täps elt läbi
mõelda. On tähtis, et tekkivat viha ja masendust käsitletaks konstruktiivselt. Seda mängu saab pikendada terve päeva või ka ööbimise peale. Sel juhul võib lisada selle, et arengumaades tuleb arenenud riikide elanikest rohkem töötada, et süüa saada.

Refleksioon: Juhina tuleb olla valmis konfliktide tekkeks. Siis tuleb selgitada, miks nii tehakse ja panna osalejad mõistma, mida saab ise teha, et olukorda parandada. Kui sellist mängu mängida lastega, võiks vanemaid mängu eesmärgist eelnevalt teavitada.

Kuiv nagu tael
(kuidas teha tael ja saada tuli)

Tuletegemise harjutamine teeb osavamaks. Kõigepealt on vaja tulerauda, tulekivi (ränikivi) ja taela. Kuivanud kase otsast leiate tuletaela. Murdke see puu küljest lahti ja lõigake pealmine hall koor ära. Koore all asub pruun pehme seeneliha kiht ehk tael. Taelakihi all on torukestekiht, nagu puravikel - aga palju sitkem.
1. Lõika tael viiludeks ja lase viiludel kuivada.
2. Keeda kasetuhast ja veest tuhaleelis. Selle asemel võib ka segada lahuse ühest supilusikatäiest salpeetrist ja viiest detsiliitrist kuumast veest.
3. Pane tael üheks ööpäevaks tuhaleelisese likku.
4. Võta taelatükid leotisest ja tambi natuke kiviga, nii et saad õhukesed, vetruvad viilud.
5. Kui need ära kuivatada ongi tael valmis. Enne kasutamist klopsi seda natuke, et see pehmeks muutuks. Tulekivi ja tuleraua kokkulöömisel peaks tael sellele sattunud sädemetest süttima.
6. Kui sädemetest on tuli süttinud, tuleks lisada õhukest kergestisüttivat materjali - kasetohtu, kadakakoort, kuiva heina.
Seejärel puhu õrnalt tuli lõkkele. Üks võimalus tuld saada, on asetada tael kasetohurulli sisse ja puhuda lõkkele. Kui toht süttib, aseta see lõkkeasemele, kuhu on puud juba valmis seatud. Sama kustutatud taelatükki võib korduvalt kasutada.

Refleksioon: Tuletegemine on väga vana oskus, mille omandamine vajab harjutamist. Sädemed tekivad löömisel rauaosakestest - rauast tuleraud (valmistatakse pehmemast rauast, mitte terasest) on pehmem kui ränikivi. Lapsed võivad taela asemel kasutada süütepulbrit. Sellisel viisil tuletegemine õpetab hoolega küttepuid valima. Samuti annab see ülevaate süütamise protsessist ning tekitab austust esivanemate osavuse vastu.

Allikas: keskkonnaministeeriumi 12.06.08 pressiteade.