Geoloog Kalle Suuroja räägib Põhja-Eesti klindist

Neljapäeval, 19. juunil kell 18 esineb Lahemaa looduskeskuses Palmses loenguga geoloog Kalle Suuroja.

Kalle Suuroja töötab Tallinnas Eesti Geoloogiakeskuses ning on kauaaegne Eesti Geoloogia Seltsi liige. Ta on kirjutanud hulgaliselt raamatuid kivimitest, rändrahnudest ja Põhja-Eesti pankrannikust. 2007. aastal ilmunud „Kiviaabits. Eesti mineraalid“ on kindlasti praegu üks olulisemaid geoloogiat populariseerivatest väljaannetest Eestis. Sinna kõrvale võib asetada ka mitu kaunist raamatut meie pankrannikust.

Juunikuise loodusõhtu teemaks ongi Põhja-Eesti klint, mille üks lõik ka Lahemaa rahvusparki läbib. Enamasti maismaal kulgevad Põhja-Eesti klindi astangud ei ole küll meie suurima ja vanima rahvuspargi põhiliseks atraktsiooniks, kuid ometi on need olnud põhjuseks Muuksi ja Palmse vahemikku jääva enam kui 40 km pikkuse Lahemaa nime kandva  klindilõigu välja eraldamisel. Põhja-Eesti klint ehk pankrannik on osa ulatuslikust, Rootsist Ölandi saare lähistelt merepõhjast algavast ja kuni Loode-Venemaale (Ingerimaale) Laadoga järve kagutipuni ulatuvast enam kui 1200 km pikkusest murrutusastangute süsteemist. Loengul arutleb Kalle Suuroja, kuidas pankrannik tekkis ja millest ta koosneb ning milline on Lahemaa klindilõigu osa selles.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud toimuvad kord kuus ning nende korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Õhtu pikkuseks koos kohvipausiga on 2,5 tundi ja toimumiskohaks on Lahemaa looduskeskuse suur auditoorium, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.