Soovitusi jagab OÜ Consilio juhataja Ülle Michelson

Taimi ostes küsi nõu nende kasvutingimuste kohta!

Kalmistule ei tohiks istutada juurevõsundite abil laiutavaid taimi (mitmed enelate sordid, sirelid, läikiv hõbepuu, harilik lumimari) ja kõrgekasvulisi lehtpuid (tamm, saar, vaher, kastan, kask).  Suurte, pindmiste juurtega puude (kask, vaher, saar ja kuusk) all täisvarjus ei kasva eriti midagi (v.a väike igihali, harilik metspipar, siberi valdsteinia), seal tuleks eelistada taimevabamaid kujundusi, samuti mõjuvad ainult kõrgete lehtpuude all võõrana madalad igihaljad puud.

Enamikule kalmistutest sobivad igihaljaste puuliikide madalakasvulised sordid:

Juniperus - kadakas

Nad on hooldevabad, kadakad armastavad päikest, kuid saavad hakkama ka poolvarjus.

J. communis ’Green Carpet’ - pinnakatteks aastaga m

J. communis ’Repanda’ - pinnakatteks pehmem

J. horizontalis ’Jade River’ - pinnakatteks

J. horizontalis ’Prince of Wales’ - pinnakatteks

J. media ’Goldkissen’ 1,5 m - kõrge soolopuuna kaunis

J. squamata ’Blue Star’ - kirju kadakas

J. sq ’Blue Carpet’ - kirju sort, pinnakatteks, poolvarjus

Picea – kuusk

P. abies ’Nidiformis’ - kitsa võraga, väga aeglase kasvuga

P. glauca, ’Conica’ - kanada kuusk

P. omorica ’Nana’ - serbia kuuse kääbusvorm (60 cm), vastupidav

 ’Alberta Blue’ - kanada kuuse madal kerajas sort, hooldevaba

Pinus – mänd (mägimändidel näpistada kevadised kasvud poole peale, mänd armastab valgust)

P. mugo ’Allgäu’ - valgekooreline mänd 1m kõrge

P. m ’Humpy’ - 1 m kõrge

P. m ’Pal Maleter’ - 1 m kõrge

P. m mughus - 1,5-2 m kõrge

P. m pumilio - 1,5-2 m kõrge

P. nigra nana - olemas ka väikese puu sort

Taxus – jugapuu (kaunid puud pool- ja täisvarjus)

T X media Hicksii hekiks - kahjustusi ei ole

Hiibapuu ’Nana on väga soovitav

Thuja – elupuu 

T occidentalis ’Smaragd’ - koonusjas, roheline värvus säilib ka talvel

T.o ’Spiralis’ - kasvab spiraalsena

T.o ’Tiny Tim’ - roheline 1 m kera pukspuu asemel

T.o ’Honei’ - suur kera, kiirekasvuline, talvel roheline, vabakujuline soolopuu, ’Globosa’ madal kasv

Ebaküpressid, nulud

Hekid võiksid kalmistutel olla madalad (kuni umbes 30 cm). Sobivad tuhkpuu, magesõstar, pukspuu (on tihti kevadpäikesele tundlik), igihali, sinilill, roomav akakapsas.

Männimetsa kalmistutele (suhteliselt valge kuni poolvari ja liivakas pinnas) sobivad mitmed turbaaia taimed: rodod (tahab juurde väetist ja õhuniiskust), eerikad, kanarbikud, pohlad, hortensiad (tahab juurde väetist), samblad, sõnajalad, küüvitsad. Katsetada tasuks ka luuderohtu ja mahooniat.

Pisut enam päikesepaistet armastavad erinevad luudpõõsa sordid, lavendel (vaja pügada), maranad, kuutõverohi, meelespead, sinililled, maikellukesed, roomav akakapsas, kuldne piimalill, kassikäpad.

Muru kasvatamisele männimetsa all eelistada sammalt.

Kevadised kaunid õitsejad on külmakindlad sibullilled: kellukesed, sillad, krookused, pushkiinia, kobarhüatsint, nartsissid, tulbid.

Püsililled (pojengid, käokingad, kurekellad, murtud süda, hostad, bergeeniad, roht- ja päevaliilia, aediirised, kannikesed) vajavad pisut viljakamat ja niiskemat kasupinnast.

Alpitaimedest sobivad enamus padjandtaimi: aed-merikann, aubrieetad, nelgid, helmikpöörised, ibeerised, liivateed, kadakkaer, kivirikud; erineva kõrgusega kukeharjad, mägisibulad.

Suvelilledest võiks valida kalmule üht värvi või halliga sobitatud lilli: võõrasemad, päsmaslill, alatiõitsev begoonia, tagetesed, sinilobeelia, kivikilbik

Savika pinnasega varjulistele kalmistutele võiks valida okaspuudest nulgu, ebaküpressi, kuuske, värdjugapuud, harilikku elupuud; püsililledest: sibulilled ja priimulad (kevadeks), astilbed, bergeeniad, käokingad, iirised, liiliad, sõnajalad, maikellukesed, sinililled, väike igihali, hostad, roomav akakapsas.

Kõik istutatud taimed vajavad kastmist ja hoolitsust – kui Sa ise ei jõua, palu teenust.