Eesti Erametsaliidu esimehe Jaanus Auna sõnul murdis selle aasta esimese nädala torm Eesti erametsades üle 600 000 tm kasvavat metsa (liikmesorganisatsioonide poolt kogutud esialgsete hinnangute kohaselt). Enim on kannatada saanud Pärnu– ja Viljandimaa erametsad.
Arvestades, et Eestis on kindlustatud vaid üksikud erametsad, ei ole metsaomanikel lootust saada kindlustusseltsidelt tormikahjude hüvitamist. Sellel kevadel peaks uue metsa rajamiseks saama toetust riiklikest vahenditest SA Erametsakeskus kaudu.
Arvestades, et Rootsis on torm murdnud metsa ligikaudu 80 miljonit tm ulatuses ning et olulisi tormikahjustusi on ka Taanis ja Balti riikides, võib puiduturul lähiajal ümarpuidu hinnalangust oodata. Seetõttu võiksid metsaomanikud võimaluse korral mitte kiirustada uute raielankide avamisega.
Allikas: erametsandusportaal www.eramets.ee
14. jaanuari ajaleht Sakala kirjutab tormi tagajärgedest riigimetsades.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hinnangul jääb kolmandik tuule murtud puudest metsa, sest neid pole kas võimalik või otstarbekas välja vedada.
Pärast väikelennukiga tehtud vaatlusi on Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi hinnangul Eestis tormi tõttu murdunud miljon tihumeetrit metsa. "Riigimetsa on tugev tuul langetanud 508 000 tihumeetrit," lausus ta.
Suurim osa sellest metsast on murdunud Pärnu- ja Viljandimaal ning metskondadest on kõige rohkem viga saanud Õisu, mille territooriumil on tuul rikkunud 120 000 tihumeetrit puitu.
Kaubi jutu järgi on Riigimetsa Majandamise Keskusel selles mõttes vedanud, et kahjustused on hajutatud ning metsa ülestöötamisel ei tule ühte kohta suurt hulka töömehi saata. "Oleme saatnud brigaadid plaanilistelt töödelt tormikahjusid likvideerima," selgitas ta.
Kõrge veetaseme ja pehme ilma tõttu jääb Kaubi arvates aga vähemalt 30 protsenti tormimurrust metsa. "Osa tormi tõttu langenud puudest on hoiumetsas ja seda me ei puutu ning osa on murdunud selliselt, et neid pole majanduslikult otstarbekas välja vedada."
Samas uskus turundusjuht, et suurema osa langenud metsast saab üles töötada ning kõrge kvaliteediga palgiks teha. "Seda küll ei tasu arvata, et kõik see puit nüüd ahju läheb," kinnitas ta. "Usutavasti saavad Pärnu- ja Viljandimaa saeveskid lähemal ajal kõvasti palgikoormaid."
Allikas: ajaleht Sakala http://sakala.ajaleht.ee
Vahendanud Aiandus.ee
