Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Eestis Natura 2000 võrgustiku moodustamisel ära tehtud suur töö tagamaks vääruslike elupaikade soodne seisund kogu riigis. Natura 2000 võrgustikku valiti alasid üle kogu Eesti, hõlmates nii aastakümneid kaitse all olnud loodusväärtusi, kui lisades ka täiesti uusi.

Natura 2000 loodusalade valikul lähtus Eesti Euroopa Liidu loodusdirektiivis sätestatud kriteeriumitest, mis on olnud aluseks Natura 2000 võrgustiku moodustamisel kõikide liikmesriikide jaoks.

Uued alad määrati teadusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide loodusekspertide ning keskkonnaministeeriumi koostöö tulemusel. Natura võrgustiku moodustamise raames on Eestis kaitse alla võetud 64 uut kaitseala ja 343 hoiuala. Lisaks on laiendatud 115 olemasolevat kaitseala.

Nende alade väljavalimise käigus on tehtud väga suures osas koostööd Natura alale jäävate maade omanikega. „Pean tõdema, et koostöö maaomanikega on aasta-aastalt paranenud“, ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi täpsustades, et inimeste huvi Natura vastu on suurenenud ja seda tänu küllalt kopsakatele Naturaga seotud riiklikele toetustele.

„Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega esitas Eesti Natura 2000 võrgustikku märkimisväärsel hulgal uusi alasid,“ selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tema sõnul on Eestis Natura 2000 alasid suhteliselt rohkem, kui meie lähiriikides. Kui Eestis on Natura 2000 loodusaladega kaetud 16,5% maismaast, siis näiteks Rootsis on see arv 13,7%, Soomes 12,7%, Lätis 11% ja Leedus 9,9% maismaast.

„Meil on hea end just nimetatud riikidega võrrelda, sest kuulume Euroopa Liidu mõistes nendega ühte looduskaitselisse regiooni ehk taigavööndisse ja seetõttu saame väita, et Eesti Natura 2000 võrgustik annab selles piirkonnas metsaelupaikade soodsa seisundi
tagamisele ja taastamisele väga olulise panuse,“ ütles keskkonnaminister. Keskkonnaministeerium on veendunud, et Eesti Natura 2000 võrgustiku moodustamine ja kaitse korraldamine tagab väärtuslike metsa-elupaikade seisundi säilimise ja soodsa seisundi taastamise Eesti riigis.

Kindlasti ei ole Eesti Natura 2000 võrgustikku lisatud alasid, mis kaitset ei vääri. Elupaigatüüpide esindatuse piisavuse üle võrgustikus on pädevus otsustada Euroopa Komisjonil, kes kinnitas Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade nimekirja (sh Eesti alad) 2007. aasta 12 novembril, andes seega ka heakskiitva hinnangu Eesti esitatud aladel esinevatele väärtustele.

Iga kuue aasta järel tehakse kogu Euroopa Liidus vahekokkuvõte üle-euroopalist kaitset vajavate elupaikade ja liikide seisundist, et anda hinnang seni saavutatule. Hinnang liikmesriikide pingutustele elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamisel antakse esimest korda 2013. aastal.

“Natura 2000 näol on tegemist pikaajalise protsessiga, mis jätkub veel aastaid nii Eestis kui teistes Euroopa riikides,” kinnitas keskkonnaminister, täpsustades, et Euroopa Liiduga liitumiseelsel ajal tuli Natura aladest teatada väga kiiresti. Kiirustamine võis kaasa tuua
ebatäpsusi, mille korrigeerimisega alustati koheselt ja see töö jätkub. „Oluline on Natura alade võrgustiku eesmärk, ehk saavutada loodusväärtuste soodne seisund. Siin seisab suur töö alles ees - just selleks Natura loodigi.”

Allikas: keskkonnaministeeriumi 5.06.08 pressiteade.