Pikemate prognooside kohaselt muutub Baltimaade kliima kaugemas tulevikus järjest niiskemaks, homme alustavad Tartu ülikooli teadlased mitu aastat kestvat eksperimenti, et selgitada kliimamuutuste mõju meie piirkonna taimedele.

Peipsi ääres Järvseljal on neljale hektarile istutatud mitusada hübriidhaava ja arukase istikut. Uurijate endi konstrueeritud seadmetega saab katsepiirkonnas imiteerida mitut moodi kliimamuutusi ning aparatuur registreerib pidevalt selle, kuidas puud reageerivad suurenevale õhuniiskusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siiani on taolisi katseid maailmas tehtud ainult laboritingimustes.

"Üks võimalus on uurida vee liikumist taime tüves. Vastav aparatuur on olemas, seda paigaldatakse," rääkis Tartu Ülikooli rakendusökoloogia dotsent Arbe Sellin. "Samuti on võimalik veevoogusid mõõta lehe pinnalt. Kui palju lehe pindalaühikult veeauru eraldub. Need on täiesti mõõdetavad asjad. Selline tehnoloogia on olemas ja ka meil kasutada."

Eksperimendi aparatuuri hulka kuuluvad isegi maa-alused telekaamerad. Uuringuobjektiks valitud hübriidhaava ja arukase puhul peaksid tulemused olema kõige kiiremini fikseeritavad ja võrreldavad.

"See hübriidhaab, mis on küllalt kiire kasvuga, peaks umbes viie aastaga saavutama kõrguse viis meetrit. Praegu on meil kolme meetri kõrgused torud. Lisame kaks meetrit veel ja viie aastaga peaks olema meil see kasv käes, mida me suudame mõõta," selgitas Tartu Ülikooli erakorraline teadur Jaak Sõber.

Konkreetse eksperimendi tulemusena on võimalik prognoosida kogu ökosüsteemi käitumist pidevalt niiskemaks muutuva kliima puhul.

"Vee ja süsiniku ringed on omavahel väga tihedalt seotud, sest mõlemad olulised vood kulgevad läbi taimede ökolõhede. Nii kui taimede veemajandusega midagi juhtub, mõjutab see ka teisi komponente," rääkis Sellin. "Kogu elusloodus on omavahel seotud. Taimedega on seotud mikroobid, seened, putukad. See mõjutab kogu ökosüsteemi talitlust."

Sellini sõnul ei ole mõtet niiskuse kartuses lausa uusi sorte aretama hakata, sest liigid kohanevad ka ise pikaaegsete muutustega. Küll aga on võimalik sortide valikuga sellele kaasa aidata.

Katsepolügooni ehitust toetas Euroopa Liit.

Allikas: etv24.ee 02.06.08