Täna, 29. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi jäätmekava aastateks 2008-2013, mille eesmärgiks on oluliselt vähendada jäätmete ladestamist ja tekkivate jäätmete ohtlikkust ning suurendada jäätmete taaskasutamist.

Aastatel 2008-2013 on jäätmekava esmatähtsad suunad jäätmete sortimine tekkekohal ja liigiti kogumine, jäätmejaamade-jäätmepunktide arendamine, jäätmete tekke ning ohtlikkuse vähendamine, sealhulgas jäätmete taaskasutamine energiatootmiseks ehk jäätmete nõuetekohane põletamine. Üheks oluliseks erinevuseks eelmise jäätmekavaga võrreldes on see, et sellesse on lisatud nüüd ka maakondade jäätmekavad.

„Et vähendada jäätmeid, on pakendiseaduses kehtestatud kindlad sihtarvud pakendijäätmete taaskasutamisel, samuti on jäätmeseaduses sätestatud kindlad piirangud olmejäätmete ladestamisel,“ ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. „Nende eesmärkide saavutamiseks on jäätmekavas planeeritud mitmeid tegevusi, mille elluviimine sõltub väga suures osas kohalikest omavalitsustest,“ märkis Eek lisades, et näiteks on just kohalike omavalitsuste ülesanne arendada jäätmejaamu ja jäätmete kogumiskohti.

Tervikliku üleriigilise jäätmekäitlussüsteemi saavutamiseks aastaks 2013 peavad kohalikud omavalitsused senisest enam arendama omavahelist koostööd jäätmehooldust korraldavate dokumentide koostamisel ja jäätmete liigitikogumise arendamisel.

Jäätmekavas on ühe olulise probleemina välja toodud, et kuni 20% Eesti elanikonnast on jätkuvalt väljaspool jäätmekogumissüsteemi, mis omakorda soodustab prügistamist. Selle probleemi teravust näitas ka sel kevadel toimunud Teeme ära 2008 prügikoristusaktsiooni tulemused. „Viie aasta pärast peab olema elanikkonna keskkonnateadlikkus kasvanud sedavõrd, et vähenenud on olmejäätmeteke ja kasvanud on jäätmete taaskasutamine,“ ütles Eek. „Samas peab vähenema illegaalne jäätmekäitlus, mille üle on võimalik saavutada kontroll korraldatud jäätmeveo rakendamise, liigiti kogumise tõhustamise ja hästitoimiva järelevalve kaudu,“ täpsustas ta.

Jäätmekava raames analüüsiti erinevaid olmejäätmete käitlusvõimalusi, mis näitas, et kõige tõhusamad abinõud jäätmekava eesmärkide saavutamiseks on esmase taaskasutatava toorme väljasortimine ja järelejääva segaolmejäätmete põletamine. Olmejäätmete põletustehaste projektidega on juba algust tehtud, kuid nende käivitamine võtab aega. Tallinnas (Tallinna jäätmepõletustehase piirkonnas) on reaalne, et see rakendub 2011. aastal. Seega, et täita jäätmeseaduses sätestatud nõudeid, peab igal juhul tõhustama biolagunevate jäätmete eraldi kogumist.

Jäätmekava näeb ette, et aastaks 2010 on Eestis tegutsema jäänud 6-7 jäätmekäitluskeskust (mille üheks osaks võib olla ka tavajäätmete ladestamine) ja 3-5 ohtlike ja tööstusjäätmeprügilat. Aastani 2009 on jäänud sulgeda veel 10 tavajäätmeprügilat. Suletud prügilate korrastamine (katmine jm) jätkub aastani 2013.

Riigi jäätmekava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium, lisaks olid sellese protsessi kaasatud esindajad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, siseministeeriumist, Eesti Jäätmekäitlejate Liidust, omavalitsusliitudest ning Eesti
Keskkonnaühenduste Kojast.

Lisainfo: Ulvi-Karmen Möller, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist, tel 626 2999, e-post ulvi-karmen.moller@envir.ee.

Allikas: keskkonnaministeeriumi 29.05.08.