Neljapäeval, 29. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks korralduse Eesti liitumiseks rahvusvahelise Maa Jälgimise Grupiga (Group on Earth Observations, GEO), mis võimaldab Eestil teha teiste riikidega senisest ulatuslikumat keskkonnaalast koostööd maavarasid, elukeskkonda ja looduskatastroofide leevendamist puudutavates küsimustes ning tunnustas GEO järgmise 10 aasta tegevuskavas seatud eesmärke.

Keskkonnaministeeriumi arendusosakonna seirenõuniku Reet Talkopi sõnul on otsus Maa Jälgimise Grupi töös osalemiseks ja info vahetamiseks vajalik ja kasulik nii Eesti teadlastele rahvusvahelises uurimistöös osalemiseks kui ka Eesti poliitikakujundajatele pikaajaliste otsuste tegemisel.

"GEO liikmelisus avab meie teadlastele juurdepääsu paljudele olulistele andmeallikatele ja - süsteemidele ja samas annavad Eestis kogutud seire- ja kaugseiretulemused olulise panuse globaalsete probleemide lahendamisse," märkis Talkop.

GEO on asutatud vabatahtlikkuse alusel ja õiguslikult mittesiduva ühendusena ja selle tööd juhivad täiskogu, täidesaatev komitee, sekretariaat, allkomiteed ning töögrupid. Ühinemisel määrab liituv riik oma esindajad, kes hakkavad riiki esindades GEO töös osalema. Täiskogu istungid toimuvad üks kord aastas.

Maa Jälgimise Süsteemiga liitunud riigid ja organisatsioonid juhinduvad oma tegevuses aprillis 2004 Tokios toimunud GEO täiskogul kinnitatud dokumendist "Maa jälgimise süsteemide süsteem" (Global Earth Observation System of Systems, GEOSS), millega osalejad sätestasid oma tegevuse eesmärgi ja üldpõhimõtted parema keskkonnamõistmise, maaressursside majandamise ja looduskatastroofide leevendamise vallas.

Ühtse andmesüsteemide süsteemi GEOSS loomine aitab senisest paremini koordineerida erinevates riikides Maa kohta kas kaugseire (satelliitidelt ja lennukitelt) või maal, merel ja õhus teostatud kontaktmõõtmistel kogutud andmete kasutamist.

Brüsselis 2005. a veebruaris toimunud GEO kolmandal tippkohtumisel kinnitatud GEOSS-i järgmise 10 aasta tegevuskava kohaselt on Maa Jälgimise Grupi liikmete tähelepanu koondunud üheksale olulisele probleemile, sealhulgas näiteks sellele, kuidas vähendada looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide tekitatud inimkaotusi ja majanduslikku kahju, kuidas hinnata inimese tervist ja heaolu mõjutavat keskkonnamõju, majandada paremini energiaressursse jne.

"Eesti jaoks on väga oluline teema näiteks energiaressursside majandamine ja Läänemere puhtus ning nende ja veel teiste oluliste probleemide lahendamine ei ole võimalik ilma rahvusvahelise koostööta," tõdes Talkop.

Planeedi Maa seiret aitavad rahastada vabatahtlikud annetajad, erakapitalifondid ja samuti Maailmapank, mis Eesti jaoks tähendab võimalust saada rahvusvaheliste uurimisprojektide kaudu teaduse ja keskkonnaseiresüsteemi väljaarendamiseks täiendavat rahalist abi.

Euroopa Komisjoni vastava GEO töögrupi kaudu, kuhu kuuluvad nii Tartu Ülikooli Mereinstituudi kui Keskkonnaministeeriumi eksperdid, on Eesti riik Maa seiretegevuses osalenud juba alates 2005. aastast.

Praegu kuulub GEOsse 72 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike ja 52 rahvusvahelist organisatsiooni ning Euroopa Komisjon.