Miks eestlane on oma rahvuskaaslastest nii halval arvamusel? Millised tegurid mõjutavad meie käitumist liikluses? Sarnastele küsimustele otsitakse vastust 29.?31. maini toimuval Eesti käitumis- ja terviseteadlaste traditsioonilisel aastakonverentsil, mille eesmärk on anda ülevaade aasta jooksul tehtud uurimistööst, tunnustada parimate noorteadlaste saavutusi ning kavandada edasist valdkondadevahelist koostööd.

Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse ja doktorikooli juhataja professor Jaanus Harro sõnul on aasta jooksul tehtud olulisi edusamme rahvusvahelistes kultuuriti võrdlevates sotsiaaluuringutes, mille üks näide on Eesti järjest süvenev osavõtt Euroopa sotsiaaluuringutest. „Ka võiks välja tuua professor Jüri Alliku juhitud uuringud teemal, milline on rahvaste tüüpiline ettekujutus teistest inimestest. Näiteks vene inimesed peavad ennast vähem neurootiliseks ja tunduvalt meelekindlamaks kui teisi venelasi. Eestlaste arvamus oma rahvuskaaslastest on aga veelgi viletsam,”rääkis Harro.

Veel tuleb konverentsil juttu Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse andmebaasidest, mis viimase aasta jooksul on tublisti täienenud. Muuhulgas tutvustatakse Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmebaasi ning psühhobioloogilise liikluskäitumise andmebaasi, mis võimaldab jälgida inimese käitumise arengut reaalajas ning selgitada kõikvõimalike tegurite
(molekulaargeneetilistest kultuurilisteni) mõju inimese käitumisele.

Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus asutati Tartu Ülikooli juurde 2001. aastal eesmärgiga arendada interdistsiplinaarset uurimistööd ja korraldada doktoriõpet käitumis- ja terviseteaduste valdkonnas. Keskusesse kuulub 11 uurimisrühma Tartu Ülikooli sotsiaal-, arsti-, ja kehakultuuriteaduskonnast, Tervise Arengu Instituudist ning Suitsidoloogia Instituudist.

Allikas: Tartu Ülikooli 28.05.08 pressiteade