20. nädal oli maaülikoolis mahedate pärastlõunatega. Igal päeval pärast (õppe)tööd sõitis bussitäis rohelisest elulaadist ja mõtteviisist huvitujaid linnast välja – põllule, soo veerde, talulakka ja lõpetuseks sauna.

Esimesel õhtupoolikul võttis oma Keressaare raba serval asuvas mahetalus seltskonna vastu teadusprorektor ja maaülikooli mahepõllumajanduse «esileedi» professor Anne Luik, kelle eestvõttel seminarisari alguse sai.

Hõrgutava ja tervisliku nõgesesupi ning ökoleiva kõrvale rääkis ta, miks maheviljelus üha enam ausse tõusmas. Kuulajail tuli professori jutu vahele ka oma teadmisi näidata. Lõpetuseks soovitas Anne Luik: «Olge kättpidi mullas, sealt saate organismi ainet, mis vallandab teil õnnehormoonid! Ja kui võimalik, kasvatage oma toit endale ise.»

Vikerkaare talu mahevein

Keressaare raba servalt liikusime Alatskivi külje alla Juta Vahi Vikerkaare tallu, kus kasvamas mahemarjad ning valmistatakse koduveini, mis tunnistati mullu Eesti parimaks. Juta Vahi käest kuulsime, kuidas maheviljelus praktikas käib ning degusteerisime Vikerkaare talu veine. Enne tagasiteele asumist jättis igaüks suure tamme ümber olevasse kiviringi maha oma kivi ja salasoovi.

«Tore, et selline seminarisari maaülikoolis sündis,» arvasid maastikukaitse ja -hoolduse tudengid Elen Peetsmann ja Kadri Runnel. Mõlemad sõid esimest korda elus nõgesesuppi, mis algul näis neile hirmutav, kuid proovides osutus maitsvaks.

Nähtu vaimustas

«Tore on näha, millega inimesed tegelevad, ja neil endilgi on hea ja uhke tunne näidata teistele oma tööd,» lausus Kadri. Elen lisas: «Väga tore, et Anne Luik kasvatab ise maheasju. Huvitav on näha õppejõudu väljaspool klassi. Koolivälistest üritustest tasub osa võtta!»

Pärastlõunaga olid rahul ka maaülikooli töötajad. «Maheeluviis paneb elurütmi paika ja sa ei saa totakalt kiirustada,» lausus Tõnu Mõistus. «Panin tänasest jutust kõrva taha, et me ei pea oma elamist ja ümbrust liiga palju klantsima lööma, vaid võtma elu vabamalt,» sõnas Uko Bleive.

Maheseminarist võtsid osa ka looduskooli õpilased. Treffnerist Kertu Brutus ütles, et sai mitmeid uusi tarkusi. Näiteks seda, et ohakas kipub kasvama seal, kus tihe muld. Tuule Mall Kull Miina Härma gümnaasiumist arvas, et maheteema on ajal, mil keskkonnahoid üha aktuaalsemaks muutumas, tähtis ja huvitav.

Teine pärastlõuna oli pühendatud tuuleenergeetikale. Andres Annuki eestvedamisel käidi Sangla soo veeres vaatamas tuulegeneraatorit.

Kolmanda päeva lakaloeng viis Jõgevamaale Pedja jõe äärsesse Puutsa tallu, kus loomulikust loomapidamisest pajatas Airi Külvet.

Sarja lõpetas saunaloengu Mesipuu talus, kus rohelisest vaatest läbi Rohelise Värava ajalehe kõneles Juhani Püttsepp ja maheturismitalu pidamisest Maie Krukov. «Küllap jäi igast retkest midagi kõrva taha ja veenduti oma silmaga: mahetalus ei kasva umbrohi põlvini, seal tehakse palju tööd,» avaldas lootust Juhani Püttsepp, kes koos üliõpilase Evelin Aavikuga ja avatud ülikooli toel mahedate pärastlõunate sarja aitas teoks teha.