Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb Roomas juuni alguses FAO peakorraldusel toimuval globaalsel kõrgetasemelisel konverentsil, kus püütakse leida nii lühema kui pikema perspektiivi lahendusi maailma toidumuredele, mida süvendavad kliimamuutused ja bioenergia tootmine. Konverentsil osaleb üle 10 riigipea ja üle 50 põllumajanduse ja arengukoostöö ministri.

Konverentsil esitab minister ka Eesti poolsed seisukohad toiduga varustamise küsimustes maailmas. Praegu käivad ettevalmistused seisukohtade formuleerimiseks ning esialgselt on plaanis peatuda järgmisel:

- Ajastus nendest küsimustest rääkimiseks on kõrgetasemelisel konverentsil igati asjakohane ja õigeaegne. Tegemist ei ole ainult põllumajandussektori või arengumaade küsimusega. Toidunappus arengumaades puudutab kõrgete hindade kaudu meid kõiki. Toiduhinna tõusu kaudu jõuab meieni ka tõsine signaal taastumatu energia defitsiidist.

- Maailma põllumajandus on viimase 10 aasta jooksul saavutanud olulist edu ja toitnud täiendavalt 800 miljonit inimest. Vaja on teadvustada, et lisaks praegu veel alatoidetud 800-le miljonile on vaja lähema 10 aasta jooksul toita täiendavad 800 miljonit inimest.

- Kõik me soovime täna elada paremini kui eile ja süüa täna paremini ja kõrgema väärtusega toitu peaks olema kõigi inimest õigus. Peame ainult suutma seda ette näha, kuidas see mõjutab tootmist ja turgusid.

- Põllumajandus pole toidunappuse probleemi põhjustanud, aga võib aidata seda lahendada. Sellega tuleb arvestada, et toit on väga hinnaline ja hinnad võivadki jääda kõrgeks. Tänapäevatootmine pole odav, aga urbaniseerunud globaalses maailmas pole tagasiteed. Intensiivne ja samas keskkonnasäästlik tootmine nõuab jätkuvalt olulisi investeeringuid.

- FAO peaks oluliselt parandama oma prognoosisuutlikkust. Sellised rängad möödalaskmised prognoosimisel peaksid olema välditavad 1000 kõrgelt kvalifitseeritud ja hästi tasustatud töötajaga.

- Bioenergia tootmine pole toidunappuses peasüüdlane. EL üldiselt ja Eesti sealhulgas suudaks toota palju rohkem toitu kui oleks ostujõulist nõudlust. Eestis kasutamata seisva põllumaa kasutamine bioenergia tootmiseks ei halvenda kuidagi toitlusolukorda, põllumajandustoomise jääkide konverteerimine biogaasiks või nende põletamine aga muudab keskkonda puhtamaks.

- Eesti toetab konkreetse tegevusplaani kavandamist ja on valmis omalt poolt panustama nii kriisiabisse kui arengumaade põllumajanduste edendamisse nii nõuabi kui oma kogemuste tutvustamisega.

Taustainfo:

Tegelikult on üheks toidunappuse peapõhjuseks elanikkonna kasv. Viimase kümne aastaga on juurde tulnud üle 800 miljoni inimese, lähema 10 aasta jooksul on oodata veel 800 miljoni lisandumist. Kõik me soovime täna elada paremini kui eile.

Konverentsi deklaratsiooni ettevalmistamisel käib töö juba mitu kuud: ekspertkohtumised, FAO enda eksperdid ja kõigi liikmesriikide esindajad on tekstiga kõvasti vaeva näinud.

Viivitamatu abiga kutsutakse üles suurendama kriisiabi kõige enam puudust kannatavatele arengumaadele. Eesti on sellel aastal juba andnud 800 tuhat EEK Maailma Toiduprogrammile ja 500 tuhat krooni Myanmari toetuseks. FAO initsiatiiv on toetada enim hädas olevate maade farmereid sisenditega (väetised, loomasööt jms.). Kolmveerand Eesti elanikest toetas hiljutise küsitluse järgi hädasolijate abistamist ka senise heaolutaseme juures. Konverents pöördub ilmselt ka WTO poole jõuda lõpuks otsusele Doha ringi läbirääkimistega. Kutsutakse üles kaotama piiranguid ja loobuma partnereid kahjustavatest toetustest. Kindlasti käib see ka eksporditoetuste kohta.

Pikas perspektiivis peetakse vajalikuks tõhustada investeeringuid põllumajandusse. Väga tähtsaks peetakse toetust teadusele ja teadustulemuste kiiret rakendamist. Eestis on põllumajandusteadusele suunatud vahendid suurenenud viimasel aastal kaks korda.  Bioenergia tootmise tingimuste reguleerimisel kutsutakse üles arvestama maailma toitlusolukorda. Suurt tähelepanu pööratakse oskusteabe levitamisele, milles ka Eesti põllumajandusspetsialistid on üha rohkem osalenud. Kindlasti on vaja paremat analüüsi ja prognoosi, sest veel paar aastat tagasi ei ennustanud keegi sellist toiduhindade kasvu ja siin on vaja FAO reformiga oluliselt tõhustada ka selle organisatsiooni rolli selles. Loodetavasti suudavad konverentsist osavõtvad kõrged esindajad leppida kokku tekstis, mille aluseks saaks ühiste pingutustega leevendada maailma pingestunud toitlusolukorda.