Neljapäeval, 22. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused, mille eesmärk on eelkõige täiendada ja täpsustada keskkonnamõju hindamise algatamist ja nõudeid mõju hindavale eksperdile.
„2005. aasta aprillis jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse rakendamisel on ilmnenud, et mõned seaduse sätted ei ole tegelikkuses tõhusalt kasutatavad ja mõnede puhul on vaja täpsustada vastavust Euroopa Liidu õigusega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja Taimar Ala. „See tingiski seaduse muutmise vajaduse.“
Näiteks täpsustatakse seaduses seda, millistel juhtudel tuleb kindlasti algatada keskkonnamõju hindamine, missugused on nõuded keskkonnamõju hindavale eksperdile ning kuidas peab koostama hindamise aruande. Keskkonnamõju hindamine (KMH) on kohustuslik kõikide nende tegevuste korral, millega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju. Seadusemuudatus näeb ette, et keskkonnamõju hindamine tuleb alati algatada ka juhul, kui soovitakse turvast mehaaniliselt kaevandada (kehtiva korra kohaselt on KMH kohustuslik, kui ala suurus on vähemalt 150 ha), sest tegu on väga aeglaselt taastuva ressursiga, mille kaevandamine põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi. Muudatustes on sätestatud seegi, et projektide „tükeldamine“ on keelatud ehk objekti keskkonnamõju tuleb hinnata tervikuna. Seda näiteks juhtudel, kui objekti mingi osa on olemas varasemast ajast ja seda kas muudetakse või laiendatakse.
Olulise seadusemuudatusena tõi Taimar Ala esile eelhindamise mõiste, mis tähendab, et just kavandatava tegevuse eelhindamisega otsustatakse, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas selle edasine hindamine on otstarbekas. Ka eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, tegevusega kaasnevaid tagajärgi jne. Eelhindamise tulemused peavad kajastuma keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses.
Seaduse eelnõus on sätestatud ka keskkonnamõju hindajatele esitatavad nõuded. Eelnõus on tehtud vajalikud muudatused keskkonnamõju hindamise litsentsi taotlemisnõuetesse, tagamaks seda, et keskkonnamõju hindamise õiguse saab selleks pädev isik. Seaduse muudatusega on kavas ka sätestada KMH üldprintsiip, mis tähendab, et ekspert peab olema oma töös sõltumatu ja erapooletu.
Täpsustatud on keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavaid nõudeid. Näiteks peab ekspert keskkonnamõju hindamise tulemustest lähtudes välja pakkuma hüvitusmeetmed, kui tegevusega eeldatavalt kaasneb oluline mõju Natura 2000 alale, kuid tegevus on sotsiaalsetel põhjustel ning alternatiivsete variantide puudumisel vajalik. KMH aruandes tuleb pakkuda ka seireprogramm.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eesmärk on vältida keskkonna kahjustamist ja eelnõu aitab sellele keskkonnamõju hindamise kvaliteeti parandades kaasa. Lõpliku otsuse seadusemuudatuste osas teeb Riigikogu.
Lisainfo: Taimar Ala, keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja, tel 626 2983.
Allikas: keskkonnaministeeriumi 22.05.08 pressiteade. |
