Reedel, 23. mail kirjutavad Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium ja OÜ Lihula Soojus alla kolmepoolse elluviimislepingu, mille alusel hakkab Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanism rahastama projekti „Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine taastuvate biokütuste kasutuselevõtuga OÜ Lihula Soojus katlamajas“.

Projekti eesmärgiks on kasvuhoonegaaside vähendamine OÜ Lihula Soojus katlamajas, asendades praegu kasutusel oleva põlevkiviõli taastuva biokütusega  rohtse biomassi ja puiduhakkega.

Rohtse biomassina võetakse Lihula Soojuse katlamajas kasutusele Kasari jõe luhahein, mida on vaja niita Matsalu märgala maastike säilitamiseks. Veel saab katlamajas põletada Matsalu lahe pilliroogu ja kohalike põllumajandusettevõtete rohtset biomassi. Puiduhake pärineb vallas tegutsevatelt metsa ja puidutöötlemise firmadelt.

„Projekti edukas elluviimine võimaldab vähendada saastet Lihulas, muuta elukeskkonda turvalisemaks ja atraktiivsemaks, hoida küttehinda stabiilsena, suurendada tööhõivet ning piirkonna sotsiaal-majanduslikku toimetulekut,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Triin Reisner projekti hüvesid.

Eestis puudub rohtse biomassi kaugkütte katlamajas põletamise kogemus ja seetõttu on projekti edukas läbiviimine eeskujuks teistele põllumajanduslikele piirkondadele, et nemadki läheks üle rohtsele biokütusele. Seni on sarnast tehnoloogiat edukalt kasutatud näiteks Taanis ja Soomes. Eestis on olnud aga pikaajalised ja positiivsed kogemused puiduhakke põletamisel.

Põlevate tahkete jäätmete taaskasutamise tehnoloogia rakendamise projekt kestab novembrist 2007 kuni oktoobrini 2009. Projekti kogumaksumus on 653 817 eurot (ca 10,23 miljonit krooni), millest 316 627 eurot (ca 4,95 miljonit krooni) tuleb Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismist.

Elluviimisleping allkirjastatakse 23. mail kell 14 Lihula kultuurimaja peegelsaalis (Tallinna mnt 1a, Lihula).