Keskkonnaministeeriumi poole on pöördunud OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud taotlustega saada luba üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks, et teha kindlaks metallide sisaldus Virumaal kokku ca 100 000 hektari suurusel maa-alal. Ministeerium soovitab ettevõttel uuringutaotlusi täiendada ja täpsustada.

Balti Kaevandused ja Uuringud soovib saada teavet raua, molübdeeni, vase, plii, tsingi, nikli, uraani, vanaadiumi, kulla, hõbeda ja plaatina sisalduse kohta maapõues (esmajoones diktüoneemakildas). Uuringutega soovitakse hõlmata nii Ida- kui ka Lääne-Virumaad ehk Toila, Vaivara, Jõhvi, Illuka, Haljala, Sõmeru, Vihula ja Viru-Nigula valda. Kokku soovitakse puurida kuni 500 puurauku kuni 60 meetrise sügavusega, kuid vajadusel puuritakse kuni 250-500 meetri sügavusele. Lisaks puurimisele on kavas teisigi geofüüsikalisi töid, samuti töötatakse läbi varem neis piirkondades tehtud uuringute tulemused.

“Üldgeoloogiliste uurimistööde puhul on tegu n-ö esimeste luureandmete kogumisega,“ selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Kui ettevõte leiab esmaste uurimistööde käigus huvipakkuvas koguses metallisisaldusi, siis tuleb tal läbi viia põhjalikumad geoloogilised uuringud ja täpsustada piirkonnad, kus ta soovib alustada kaevandamist.”

Uuringuteks võib kokku kuluda kümmekond aastat, seejärel saab kavandada kaevandamist. Nii uuringuteks kui ka kaevandamiseks on vaja Keskkonnaministeeriumi luba. Keskkonnaminister hindab OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud ettevõtmist ühest küljest positiivseks. “Eesti riik saaks tänu neile uuringutele täielikuma ülevaate metallide sisalduse kohta maapõues,” märkis Tamkivi. “Teisalt aga muudab nii ulatuslik huvi just Virumaa maavarade vastu meid väga murelikuks, sest seda kanti on kaevanduste ja karjääridega juba tublisti räsitud. Kui seal soovitakse minna uute maapõuekihtide kallale, siis võib see olla keskkonnale ohtlik ja halvendada kogu kohalikku elukeskkonda.”

Keskkonnaministeerium on OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud taotlustega tutvunud, kuid ei ole üldgeoloogilisteks uurimistöödeks luba andnud. “Osa taotlusi vajab täpsustamist, mis tähendab, et ettevõttel tuleb need uuesti vormistada ja ministeeriumile esitada,” ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja –tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsep. “Näiteks vajab korrigeerimist uuringuruumide pindala. Samuti jääb taotletavatele uuringualadele looduskaitseobjekte, teid, raudtee, gaasitrasse, elektriliine, maaparandussüsteeme ja vääriselupaiku, mis uuringuid kitsendavad või keelavad,” loetles ta.

Uuringuruumide piirides paiknevad Selja jõe, Udria, Vaivara, Kurtna, Puhatu, Vaivara, Letipea maastikukaitsealad, mille eeskirjad ei luba sihtkaitsevööndis majandustegevust ja loodusvarade kasutamist ning Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks kaaluda kaitstavate objektide uuringuruumidest välja jätmist.

Ka jääb uurimistöödeks taotletavatele aladele nii eraisikutele kui ka munitsipaalomandisse kuuluvaid kinnistuid, kus maavara otsingut võib teha kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Kõik uurimistöö alad sisaldavad ka reformimata riigimaad, mille puhul ei ole praegu võimalik öelda, kas ja millal nendele aladele üldse uuringulubasid saab anda.

“Maapõueseadus sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loaga maavaraotsinguks antav uuringuruum ei tohi olla suurem kui 100 ruutkilomeetrit ehk 10 000 hektarit,” märkis Raudsep veel. “Osa OÜ-lt Balti Kaevandused ja Uuringud Keskkonnaministeeriumi jõudnud taotlustest aga osundavad piirnevatele aladele või paiknevad üksteisega vahetus läheduses. Piirnevate alade kogupindala on viie taotluse puhul ca 50 000 hektarit ehk pool Hiiumaad,” tõi Raudsep näite.

Kokku on Austraalia päritolu Monaro Miningu tütarfirma OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud esitanud kümme taotlust 100 000 hektari suuruse ala uurimiseks. Keskkonnaministeerium on uuringuloa taotlustele vastanud soovitusega neid täiendada ja ootab oma väidetele OÜ-lt Balti Kaevandused ja Uuringud vastust kuu aja jooksul.

Allikas:  Keskkonnaministeeriumi 12.05.08 pressiteade