Esmaspäevast, 12.-16. maini toimub Saksamaal Bonnis Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osapoolte neljas konverents, mille üks peaeesmärk on välja töötada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) poolt tekitatud kahjude hüvitamise kord. Lisaks sellele käsitletakse kohtumisel GMO-de märgistust, transpordiohutust ja muid selle teemaga seonduvaid probleeme.

„Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli tekst jätab üsna mitmed teemad lahtiseks ja seetõttu on näiteks selle kohtumise peaeesmärk välja töötada kahjude hüvitamise ja vastutuse režiim,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku kt Liina Eek. “Seni kasutatakse keskkonnaõiguses peamiselt saastaja maksab printsiipi, aga GMO-de kahju hüvitamise puhul ei pruugi see olla parim lahendus ja selles küsimuses loodavadki protokolli osapooled kokkuleppele jõuda,” täpsustas Eek. Näiteks soovivad arengumaad kompensatsioonifondi loomist ning uue, seaduslikult siduva leppe sõlmimist. Seejuures nõustub Euroopa Liit fondi loomisega, ent soovib vabatahtlikkuse alusel rakendatavat kompromissipaketti, kus fondi kogutakse raha alles pärast seda, kui kahju on juba tekkinud, mitte ennetavalt.

Konverentsil tuleb jutuks ka GMO-de ohutu transport, mis on praegu ka Euroopa Liidu seadustega veel reguleerimata. „Reguleeritud on ainult ohtlike veoste transport, küll aga ei ole geneetiliselt muundatud toit või sööt oma olemuselt ohtlik veos ja seetõttu ei kontrollita selle vedu nii täpselt,” lisas Eek.

Lisaks arutavad protokolli osapooled kohtumisel bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kasutamise võimalusi ja muid protokolli täitmisega seotud küsimusi, samuti räägitakse GMO saadetiste pakendamisest ja sellest, milline peaks olema nendega kaasasolev dokumentatsioon ning millist infot peaks sealt olema võimalik leida.

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. GMO-de kasutamine suletud keskkonnas, näiteks laborites, selle protokolli alla ei käi. Eesti ühines protokolliga 2004. aastal.

Keskkonnaministeeriumi esindavad konverentsil looduskaitse osakonna spetsialistid Tuuli Levandi ja Liina Eek.