Esmaspäeval, 12. mail andis Keskkonnaministeeriumi abiminister Rita Annus Tallinna Botaanikaaias toimunud looduskaitsekuu avaüritusel üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitse preemia. Juba 20. korda valis Keskkonnaministeerium väärikate kandidaatide seast preemialaureaadi, kelleks sel aastal osutus tuntud seeneteadlane, bioloogiadoktor ja akadeemik Erast Parmasto.

„Kogu oma elutöö on akadeemik Erast Parmasto pühendanud looduse uurimisele ja selle kaitse propageerimisele laiema avalikkuse ees,“ ütles Eerik Kumari nimelise preemia žürii esimees, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Jaanus Kala. Nimelt on akadeemik Parmasto avaldanud üle 150 teadustöö ning enam kui 200 publitsistlikku kirjutist, millest suurem osa on olnud päevakajalistel loodushoiuteemadel. Samuti on tema sõnavõtud, alates populaarteaduslikest ajaleheartiklitest kuni teaduskirjutisteni ajakirjades, toonud talle suure tuntuse ja lugejate austuse. Seeneriigi mitmekesisuse kirjeldamisel on ta pälvinud lugupidava hüüdnime - Seenevana.

Praegu töötab Erast Parmasto Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogiaosakonnas vanemteadurina. Varasemalt on ta Eesti Teaduste Akadeemia (alates 1997 Eesti Põllumajandusülikooli) Zooloogia ja Botaanika Instituudis (alates 2005 põllumajandus- ja keskkonnainstituudis) töötanud näiteks peateaduri, teadussekretäri, sektori juhataja ja laboratooriumi direktorina. Lisaks sellele on ta aastatel 1973-1981 olnud Eesti Teaduste Akadeemia keemia-, geoloogia- ja bioloogiateaduste osakonna akadeemiksekretär. Aastatel 1987-1995 oli ta aga Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia õppetooli professor.

Parmasto on aktiivselt osalenud Eesti seeneliike puudutavate andmebaaside väljatöötamisel, samuti on ta esimese eesti keelse biosüstemaatika õpiku autor. Tema eestvedamisel asutati 1950. aastal Zooloogia ja Botaanika Instituudis seente herbaarium, milles on praeguseks kogutud juba üle 160 000 eksemplari, 37 000 neist kogus ta ise.

Lisaks sellele on ta olnud Eesti Loodusuurijate Seltsi president (1973-1976) ja 1988. aastast seltsi auliige. Samuti alustati taas tema eestvõttel ajakirja Eesti Loodus väljaandmist, 1958.-1960. aastail oli ta ühtlasi ka selle väljaande esimene peatoimetaja. Parmastot on töö eest tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga koguni kahel korral - 1994. ja 2002. aastal.

Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari nimelist preemiat välja andnud alates 1989. aastast. Preemia eesmärgiks on isikute ja asutuste tööde esiletõstmine looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel ja propageerimisel. Esimese Eerik Kumari preemia sai Fred Jüssi, möödunud aastal tunnustati aga mullakaitse propageerimise eest teenekat mullateadlast ja bioloogiadoktorit akadeemik Loit Reintami.

Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat.

Eerik Kumari preemia suurus on 30 000 krooni.