9.06.1929 – 3.05.2008...

Lahkunud on maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kauaaegne õppejõud ja aiandusteadlane Paul Juurikas.

Paul Juurikas sündis Pärnumaal Tori vallas Tohera külas. 1948 astus ta Tartu ülikooli ja 1953. a lõpetas EPA agronoomiateaduskonna aianduse eriala. 1965. a kaitses põllumajanduskandidaadi väitekirja teemal «Õunapuu-kärntõve arenemisest ja tema tõrjest Eesti NSV-s».

Paul Juurikas töötas aastatel 1953–1989 EPA-s: aianduse kateedri assistendina, mesinduslabori tehnikuna, entomoloogia ja aianduse kateedri vanemõpetajana ning dotsendina, aianduse ja taimekaitse kateedri dotsendina, sama kateedri juhatajana.

Oma elu pühendas ta õpetamisele ja on andnud oma teadmisi edasi praegustele aianduse spetsialistidele ja teadlastele. Õppejõuna oli P. Juurikas pädev kõikides aianduse ja eriti puuviljanduse valdkonnas.

Pikki aastaid oli ta õppe- ja teadustöö kõrvalt Raja õppe- ja katseaia puuviljanduslike katsetööde hing ning samas esimese iluaiandusliku õppe- ja teadussuuna algataja. Tema suunamisel rajati sibullillede, sealhulgas gladioolide kollektsioon.

Teadus- ja aiandusajakirjanduses on ta avaldanud artikleid viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise, sortide, taimekaitse, kloonaluste, võralõikuse kohta.

Aktiivse teadlasena on ta olnud ka paljude teadusartiklite retsensent. Loomult oli ta tagasihoidlik, väga abivalmis, oma töödes sihikindel ja korrektne. Huumorimeelse inimesena muutis Paul Juurikas huvitavaks ja lõbusaks üliõpilaste loengutunnid ja kõige raskemadki, algul tüütuna tundunud välipraktikumid.

Kolleegid jäävad Paul Juurikat mäletama sõbraliku ja heasüdamliku inimesena, kes ka pensionile jäädes andis nõu ja jagas kogemusi-teadmisi oma noorematele kolleegidele-õpilastele.

Allikas: ajaleht Maaülikool 8.05.08.