Kolmapäeval, 7. mail toimus Keskkonnaministeeriumis keskkonnatasude kontseptsiooni aruteluks foorum, milles osalejad tõdesid, et majandus saab jätkusuutlikult areneda meie loodusrikkusi säästvalt kasutades ja kvaliteetset elukeskkonda tagades.

Selleks, et ettevõtjad, kes kasutavad meie maavarasid, annaksid oma panuse ka nende säästmisse ja keskkonnakaitsesse, on Eestis juba 18 aastat kasutusel keskkonnatasud ehk loodusvara- ja saastemaksud. Näiteks tuleb loodusvarade kasutajatel tasuda maavarade kaevandamisõiguse, vee erikasutusõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasud on aga ette nähtud neile, kes oma tegevusega heidavad saasteaineid välisõhku, põhjavette või pinnasesse ja ladestavad jäätmeid.

“Kui 90. aastatel keskkonnatasude süsteemi rakendama hakati, arvestati majanduse tegelikku olukorda ja tasud olid rohkem sümboolsed, kuid tuletasid siiski ettevõtjatele meelde, et loodusvara kasutajad ja saastajad peavad selle eest ka maksma,” märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.“

Keskkonnatasude määrad hakkasid suurenema koos majanduse ja rahva heaolu tõusuga. Alguses johtus suurenemine inflatsioonist, seejärel lepiti kokku kasvus 5-20% aastas. 2005. aastal aga otsustas Vabariigi Valitsus, et riik on jõudnud tasemele, kus majandus ei saa enam senisel määral keskkonna arvelt areneda, vaid see, kes kasutab loodusrikkusi, peab oluliselt kaasa aitama ka nende säästmisele ja taastumisele.

“Keskkonnatasude määrades toimus 2006. aastal hüppeline kasv, misjärel need hakkasid tõsisemalt oma eesmärki täitma ehk motiveerisid ettevõtjaid keskkonnasõbralikumalt käituma,” ütles Tamkivi. “Samas ei mõjuta keskkonnatasud siiski kuigi tuntavalt inimeste rahakotti, näiteks on vee kasutustasu tarbija kohta 3-4 krooni kuus, soojuse hinnas on keskkonnatasu osatähtsus alla 2%.”

18 aastaga on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud 4,3 miljardit krooni, mis on investeeritud Eesti keskkonnakaitsesse. Selle rahaga on toetatud erinevaid keskkonnaprojekte, näiteks on välja ehitatud hulk reovee puhastusseadmeid ja trasse, rajatud joogiveetorustikke, jäätmejaamu jne.

Keskkonnatasud on ettevõtteid motiveerinud järjest rohkem panustama ka keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamisse, näiteks on uusi tehnoloogiaid rakendatud nii põlevkivijäätmete käitlemisel kui ka soojuse tootmisel. Paraku on viimaste aastate inflatsioon keskkonnatasude toimet nõrgendanud ja need ei ole enam keskkonnakaitse seisukohalt piisavalt motiveerivad.

Kuidas edasi? Keskkonnatasude arengusuundade täpsustamiseks on Keskkonnaministeerium hakanud koostama keskkonnatasude kontseptsiooni, mille alusel sätestatakse tasumäärad aastateks 2010-2015 ja tehakse muudatused keskkonnatasude seadusse. “Ministeeriumi soov on nii kontseptsioon kui ka seadusemuudatused eelnevalt huvigruppide esindajatega läbi arutada, et jõuda selgusele, kuidas on tulevikus kõige otstarbekam tasusid kasutada nii majanduse kui ka keskkonna heaks,” ütles Jaanus Tamkivi.

Keskkonnatasude kontseptsiooni väljatöötamiseks moodustatakse Keskkonnaministeeriumi juurde neli töögruppi, mis käsitlevad maavarade, vee, jäätmete ja õhu valdkonda. Kontseptsiooni eelnõu peaks esialgse kava kohaselt valmima juuni lõpuks, jõudes seejärel avalikkuse ette täiendavateks aruteludeks ja ettepanekute tegemiseks. Ministeerium loodab kontseptsiooni aruteludele augusti keskel joone alla tõmmata ja asuda siis keskkonnatasude seaduse muudatusettepanekute tegemisele, mis taas valmivad erinevate huvigruppide esindajate osavõtul. Keskkonnatasude seaduse muudatused peaksid jõustuma 2010. aastal, kontseptsiooni põhimõtted aga lepitakse kokku kuni aastani 2015.

Lisainfo: Eva Kraav, keskkonnaministeeriumi arendusosakonna nõunik, 626 2807, eva.kraav@envir.ee.

Allikas: keskkonnaministeeriumi 7.05.08 pressiteade.