Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt valminud uuringu „ Elanike toitumisharjumused ja ostueelistused” esitlusel järeldus, et tarbijad peavad endiselt lugu kodumaisest toidukaubast ja seda eelistab 73% vastanutest.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõdes, et toit on tõusnud ühiskonna keskmesse. Ministri sõnul on kogu maailmas kasvamas nõudlus toidukaupade järgi ning nii toidutootmine kui ka toiduohutus on järjest olulisemal ja kesksemal kohal Euroopa Liidu poliitikas.

„Selle aasta esimestel kuudel on ekspordikasvu vedanud toidutööstus. Ekspordi suurendamine on kahtlemata positiivne nähtus, kuna piiratud siseturg ei võimalda lõputut kasvu”, märkis Seeder.

Uuringust järeldus, et kodumaise toidukauba eristamine sissetoodud toidukaubast on aastaga keerukamaks muutunud. Päritolu väljaselgitamist takistavad enim väikeses kirjas tooteinfo, samuti ei leita pakendilt infot tooraine päritolu kohta. Tarbija aga sooviks leida pakendilt infot nii tooraine kui ka tootjamaa ja tootja kohta.

Selgus ka, et kodumaine toidukaup on harjumuspärase maitsega, värske, usaldusväärne ja tervislik. Võrreldes varasemate aastatega iseloomustab kodumaist toidukaupa aga järjest vähem vähene lisaainete sisaldus ja soodne hind, samuti on langenud hinnangud tervislikkusele ja kõrgele kvaliteedile.

Toidu ostuotsuse tegemisel lähtub tarbija toidukauba värskusest (96%), maitsest (93%) ja kvaliteedist (92%). Väga olulised on ka tervislikkus, soodne hind ja koostis. Järjest tähtsamaks on muutunud tuttav kaubamärk. Tarbijad usuvad kaubamärki rohkem ja on loobunud koostise uurimisest.

Parima kvaliteediga on tarbijate hinnanguil kodumaine piim ja piimatooted (75%), leiva- ja saiatooted (72%) ning jahu ja tangained (71%).

Toidukaupade ostmise sagedus ei ole aastaga oluliselt muutunud. 95% elanikest ostab toidukaupu vähemalt kaks korda nädalas. Aastaga on veidi vähenenud igapäevaste toiduostjate osakaal ja suurenenud 2-3 korda nädalas toiduoste tegevate tarbijate osakaal.

Süveneb toidukaupade ostmine suurtest toidukauplustest. Peamine põhjuseks on pidevalt laienev ketikaubandus Eesti erinevates piirkondades. Ostukoha juures hindavad tarbijad eelkõige kvaliteetseid toidukaupu, ostukoha puhtust ja korralikkust, kuid ka meeldivat teenindust ning soodsaid hindu. Kolm tarbijat neljast (76%) on muutnud 2007. aastal toiduainete hinnatõusu tõttu toidukaupade ostuharjumusi. Peamiselt seisneb see hoolikamas ja sagedasemas hindade vaatamises ning odavama kauba ostmises. Nii hindade jälgimise kui odavama ostmise soov puudutab eelkõige igapäevaseid toidukaupu, näiteks piima ja piimatooteid, liha ja lihatooteid, leiva- ja saiatooteid ning kala ja kalatooteid.

Kui toidukaupade hinnatõus sel aastal jätkub ja ületab 5% taset, siis muudavad tarbijad veelgi oma ostukäitumist ja harjumusi. Kui hinnatõus saab olema 6-10%, siis muutuvad 58% tarbijate ostuharjumused, 11-20% puhul 84% tarbijate ja üle 20%-lise hinnatõusu puhul 92% tarbijate harjumused.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 07.05.08 pressiteade