Kolmapäeval, 7. mail korraldab Keskkonnaministeerium (Tallinn, Narva mnt 7a) esimese korruse saalis algusega kell 13 foorumi, mille eesmärk on käivitada arutelud keskkonnatasude järgmise kümne aasta arengusuundade üle.

Keskkonnatasud ehk saaste- ja loodusvaramaksud on Eestis kasutusel juba 18 aastat. Selle ajaga on neist kujunenud arvestatavad majandushoovad, mis tõhustavad keskkonnakaitset ning innustavad loodusvarade kasutajaid ja saastajaid keskkonnasõbralikumalt käituma.

“Keskkonnatasude süsteemi rakendamine näitab, et Eesti riik hoolib oma keskkonnast ja loodusvarade säästlikust kasutamisest,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “18 aasta jooksul on riik keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud 4,3 miljardit krooni investeerinud just Eesti keskkonnakaitsesse. Selle rahaga on toetatud erinevaid keskkonnaprojekte, näiteks on välja ehitatud hulk reovee puhastusseadmeid ja trasse, rajatud joogiveetorustikke, jäätmejaamu jne.”

Ministri hinnangul on keskkonnatasud motiveerinud ettevõtteid järjest rohkem panustama ka keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamisse.

“Majandus ei saa areneda ainult keskkonna arvelt - see, kes kasutab loodusrikkusi, peab kaasa aitama ka nende säästmisele ja taastumisele,” rõhutas Tamkivi. “Ettevõtetel tuleb oma tegevuses senisest rohkem keskkonnahoidu silmas pidada ja seda on ka praktiliselt kõikides valdkondades tegema hakatud,” täpsustas minister, tuues näiteks uute tehnoloogiate rakendamise nii põlevkivijäätmete käitlemisel kui ka soojuse tootmisel.

Kui keskkonnatasud ligi kaks aastakümmet tagasi rakendati, olid need tollast majandusseisu arvestades küllaltki madalad. Majanduse ja rahva heaolu kasv on võimaldanud neid järk järgult tõsta. Algselt suurenesid tasud vastavuses tarbijahinnaindeksi kasvuga, alates 1996. aastast on saastetasudele lisandunud 20%, vee erikasutusõiguse tasule 10% ja maavarade kaevandamisõiguse tasule 5-10% aastas. Suur osa keskkonnatasudest laekub riigieelarvesse, kust need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise projektide rahastamiseks. Paraku on viimaste aastate inflatsioon keskkonnatasude toimet nõrgendanud.

Keskkonnatasude arengusuundade täpsustamiseks on Keskkonnaministeerium hakanud koostama keskkonnatasude kontseptsiooni, mille alusel sätestatakse tasumäärad aastateks 2010-2015 ja tehakse muudatused keskkonnatasude seadusse. “Ministeeriumi soov on nii kontseptsiooni kui ka seadusemuudatusi eelnevalt väga paljude huvigruppide esindajatega läbi arutada,” ütles Jaanus Tamkivi. “Loodame, et avalikud arutelud ja koostöö keskkonnakasutajatega aitavad jõuda selgusele, kuidas on tulevikus kõige otstarbekam keskkonnatasusid kasutada nii majanduse kui ka keskkonna heaks.”

Keskkonnatasude foorumi arutelud keskenduvadki keskkonnatasude olemusele, vajalikkusele, kontseptsiooni kujundamisele jne. Toimuvad ka valdkonnapõhised arutelud ja ettekanded.

Foorumile on osalema oodatud kõik, kes soovivad kaasa rääkida keskkonnatasude kujundamisel. Foorumist osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine (Margit Martinson, 626 2951, margit.martinson@envir.ee).