Kevadel, alati enne lehte minekut, alustavad õitsemist rõõmsavärvilised forsüütiad, varased rododendronid ja kontpuu. Pehmel talvel võib õitseda juba jaanuaris, veebruaris või märtsis nõiapuu.

Õlipuuliste (Oleaceae) sugukonna taimi forsüütiaid (Forsythia) on perekonnas seitse liiki. Üks neist kasvab looduslikult Kagu-Euroopas, ülejäänud kuue liigi kodumaa on Ida-Aasia paras-vöötmealadel. Forsüütia sugulane on ka ainus looduslikult Eestis kasvav õlipuuline – saar. Teised tuttavamad forsüütia sugulased on sirel, liguster, õlipuu, jasmiin ja abeelialehik, mida kutsutakse vahel ka valgeks forsüütiaks.

Forsüütiad on vähenõudlikud ja vastupidavad põõsad. Neid võib kasvatada üksikult istutatuna, grupiti ja vabakujulise hekina. Päikese käes ja lõõtsuvate tuulte eest varjatuna parasviljakas mullas õitsevad nad rikkalikumalt – enne lehtimist aprillis ja mais. Õiepungad moodustuvad eelmise aasta okstele. See-pärast peaks vajaduse korral põõsaid pügama kohe pärast õitsemist.

Vanadele põõsastele, mis õitseda ei taha, võib teha radikaalset noorendust, lõigates oksad kevadel kuni peaaegu maapinnani tagasi. Kõige ilusam on aga forsüütia ilma pügamata. Päikeseküllases paigas, kus põua ajal pisut kastetakse, õitseb forsüütia kevaditi paarkümmend aastat järgemööda.

Eestis on forsüütiaid kasvatatud aastakümneid. Varem oli kõige tavalisem looklev for-süütia, nüüd aga peamiselt värdforsüütia sordid. Enamasti kasvavad forsüütiad 1,5–2 meetri kõrgusteks põõsasteks (´Northern Gold´, ´Lynwood Gold´ ja Spectabilis´), kuid värdforsüütia sort ´Minigold’ on vaid kuni meetrikõrgune. Kõige tumekollasemate õitega on ´Goldzauber´.  Eestis müüakse ka korea forsüütia sorte ´Robusta´ ning ´Tetragold´, mis alustab õitsemist teistest umbes nädala võrra varem.

Enamik rodosid õitseb juunis

Rododendroni ehk rodo (Rhododendron) perekonda kuulub 850 liiki puid ja põõsaid. Enamik neist, koguni 650 liiki, kasvab looduslikult Hiinas, aga ka Uus-Guineas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Euroopa on seitsme rodoliigi kodumaa. Eestis õitsevad rodod enamasti juunis või juulis, aga leidub ka varakevadisi õitsejaid. Tuntum neist on dauuria rodo ja tema varieteet (R. dauricum var. sempervirens). Haruldasem on aga igihalja lehestiku ja varase õitsemisajaga ruske rodo (R. rufum) ja tema hübriidid. Rododendroni perekonda kuulub ka kevadel ja talvel õitsev potitaim asalea ehk simsi rododendron. Taime nimetus tuleneb kreeka keelest ja tähendab tõlkes roosipuud (rhodon – roos, dendron – puu).

Rododendroni konteineristikuid võib istutada kogu suve. Neile sobib happeline muld (pH 4,5–5,5). Oluline on, et vars ei satuks sügavamale mulla alla, kui see varem oli. Põuaga tuleb noori taimi kasta. Kõige parem naaber rodole on sügavale tungiva juurestikuga tamm või mänd, mitte aga agressiivse juurestikuga sirel või kask. Kasvukohaks valige poolvarjuline, keskpäevase otsese päikesekiirguse eest varjatud paik. Maja lõunapoolse seina äärde ei maksa taime istutada, seal kannatab ta mulla ülekuumenemise all.

Hea oleks taimealust pinda multšida tammelehtede või männiokastega, see aitab hoida niiskust, takistab umbrohu kasvu ja kaitseb mulda ülekuumenemise eest. Väetamisega ei maksa liialdada.

Aiandusärides müüakse heitlehiseid ja igihaljaid rodosorte, mis õitsevad Eesti oludes enamasti juunikuus. Hea valik koduaeda on näiteks  ´Nova Zembla´ (lillakaspunane) või ´Catawbiense Grandiflorum´ (tumeroosa), ´Cunningham´s White´ (valge) või ´Roseum Elegans´.

Uhkeid õitsejaid on ka kontpuude (Cornus’e) 65 liigi seas. Kontpuid tunneme eelkõige punase või kollase varrekoore järgi talvel.

Eesti talvedele peab hästi vastu Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärit kirss-kontpuu, mis kasvab siberi või võsundkontpuust kõr-gemaks: täiskasvanud põõsas on nelja-viie meetri kõrgune.

Kevadel enne lehtimist kattub põõsas tihedalt tumekollaste õitega. Sü-gisel on okstel kirsisarnased punased ja hapukad söödavad viljad, millest võib teha isegi moosi või kosutavat jooki. Teistel kontpuudel on õied enamasti valged, puhkevad suvel ja viljad pole söödavad.

Kirss-kontpuu on meil üsna harva kasvatatav puittaim, kuid seda võiks aedadesse rohkem istutada.

Loe edasi...