See päev (Taani kuninga Knudi mõrvapäev) oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.

Viimastel aastatel on Tallinna linnapea kuulutanud jõululaupäeva keskpäeval raekoja aknast välja jõulurahu, mis kestab nuudipäevani. Jõulurahu kuulutatakse välja kuninganna Kristiina sõnadega, mis kõlasid Tallinna Raekoja platsil esmakordselt üle 350 aasta tagasi: "Homme, kui see on Jumalale meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja seepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardumusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikul ja viisakal kombel."

Taive Särg nuudipäeva muusikast

Jõulupühade lõpupäev, mil Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti rannikualadel mehed käisid maskeerituna küla pidi, õlgedest nuut kaasas. Vastava laulutraditsiooni kohta andmeid pole.

Mida mujal tehakse?

Taani püha kuninga Knudi mõrvapäev on tuntud soomlastel, Skandinaavias ja Saksamaal. Sealne püha ringiliikuvate maskeeritutega meenutab olemuselt Saaremaa jõulusantide ja näärisokkude tava. Soomes käisid veel 20. sajandi algupoole jõuluajal ja nuudipäeval ringi nuudid, hiivanuudid või nuudipukid.

13. jaanuaril hakati nuudipäeva tähistama alates 18. sajandi algusest, varem tähistati seda üldiselt päev pärast kolmekuningapäeva ehk 7. jaanuaril. Nuudipäeval võetakse jõulukuuselt ehted, mistõttu seda päeva on kutsutud ka väikesteks jõuludeks. Rootsis külastatakse jõulust nuudipäevani sõpru ja vahetatakse väikesi kingitusi.

Kes oli Knud?

Taani kuningas Erik Hea poeg, mitmete uuenduste tooja. Tema poeg Valdemar I lasi ta kanoniseerida. Tema surmapäev on 7. jaanuar, mida 18. sajandil hakati tähistama 13. jaanuaril.

Legendi järgi määranud kuningas Knud, et 13. detsembril algavad jõulud lõpevad 13. jaanuaril.

Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.