5. mail jõudis Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kätte Soome ja Rootsi keskkonnaorganisatsioonide avalik kiri Eesti Vabariigi valitsusele ja Riigikogule. Samuti oli kiri adresseeritud ka reale Eesti poliitikutele, meediaväljaannetele ja teistele huvigruppidele.  ELF on ka varem avaldanud muret praegu Eesti metsaseadusandluses planeeritavate muudatuste üle. Allpool avaldame kirja esialgse tõlke.

Avalik kiri Eesti valitsusele ja parlamendile

Meie, Rootsi ja Soome keskkonnaorganisatsioonid tahame väljendada sügavat muret olukorra pärast Eesti metsanduses. Eesti metsad on lähiminevikus kannatanud üleraiete ja illegaalse metsanduse läbi. Nüüd on Eesti Keskkonnaministeerium otsustanud valida eeskujuks Skandinaavia liberaalse ja intensiivse metsandusmudeli.

Me oleme mures, kuna muutused Eesti metsandusalases seadusandluses näitavad selgelt järgmisi suundumusi:

1) raievanuste alandamine
2) planeerimise printsiibi kaotamine metsade majandamisel
3) maastikuökoloogiliste kaalutluste kaotamine metsandusoperatsioonide reguleerimisel (nt. erinevatel kinnistutel asuvate maksimumsuurusega lageraiealade vahel ei pea olema mingit kasvava metsa riba)
4) lageraie põlistamine peamise metsa raieviisina
5) majandatavates metsades raiete tegemisel arvestatakse ainult kahte parameetrit: puude keskmine vanus ja läbimõõt; kõiki keskkonnaspekte ignoreeritakse.

Mõningad mainitud trendid on osaliselt juba realiseerunud meie riikides. Selle tulemusena oleme märganud pikaajalisi negatiivseid mõjusid meie metsakeskkonnale. Intensiivne metsandus on muuseas põhjustanud järgmist:

1) metsanduse tõttu on Rootsis ohustatud 1800 ja Soomes üle 1100 metsast sõltuva liigi.  Soome metsaliikide väljasuremisvõlg on ligikaudu 900 liiki, mis tähendab, et 900 liiki on määratud kaduma, kui ei suurendata looduslike ja looduslähedaste metsade pindala.

2) Rootsi metsadest vaid 5% on kõrge looduskaitselise väärtusega, st põlismetsad- ja looduslikud metsad ning ka seal raiutakse täna veel pidevalt. Sarnane on olukord Soomes.
Lõuna-Soomes on säilinud väga vähe kõrge looduskaitselise väärtusega metsi ja nende arv väheneb pidevalt. Säilinud kõrge looduskaitselise väärtusega metsad on pindalalt väikesed ja paiknevad väga hajutatault. Peaaegu kogu Soomes on hävinud põlismetsad niisketel ja viljakatel aladel.

3) Meie metsad omavad ka rekreatiivseid väärtuseid, mis on olulised puhkajatele ja turistidele (mida ei saa samuti unustada). Näiteks on teatud piirkondades kohalike inimeste  jaoks turism tähtsam kui metsandus. Neil juhtudel võivad lageraied hävitada sissetulekuallikad ja elukvaliteedi. Lageraied ei tee õnnelikuks.

Ehkki me toetame meetmeid, mida Eesti valitsus on rakendanud vanade väärtuslike metsade kaitseks, soovitame me tungivalt mitte kaotada majandavates metsades majandamiskava põhimõtte rakendamist, kuna see ohustab teie metsade bioloogilist mitmekesisust. Suur hulk Eesti puidutoodetest leiab endale turu meie riikides. Seetõttu väljendame oma muret Eestis toimuva kohta ja soovitame teil tungivalt mitte valida metsanduses sama mudelit, mida kasutatakse Fennoskandias, mis pikas perspektiivis põhjustab metsaökosüsteemi vaesumise - see tähendab vähem elu, tervist ja rõõmu kõigile.

Lennart Daleus, Executive director, Greenpeace Nordic
Linda Ellegaard Nordström, Chairperson, Nature and Youth Sweden
Lotta Nummelin, Director, Natur och Miljö
Petra Yliportimo, Secretary General, Finnish Nature League
Risto Sulkava, President of the Board, Finnish Association for Nature Conservation