Mai keskpaigas ilmub «Eesti maaelu entsüklopeedia» I osa, mille 200 autorist on enamik maaülikooli endised ja praegused kaastöötajad ning vilistlased.

Esimest korda asuti säärast teatmeteost kokku seadma 1935. a dots Jaan Metsa juhtimisel. «Põllumajanduslikust entsüklopeediast» jõudis lugeja kätte kolm vihku.

Saksa okupatsiooni ajal püüti tööd jätkata, kuid võimud ei olnud eesti kultuuri arengust huvitatud, kuna kavandasid maa saksastamist. Nõukogude aja lõpul, kui rahvuslikud meeleolud olid tõusuteel, võttis teema uuesti üles põllumajandusminister Vello Lind. 1990. kutsusid V. Lind ja Ü. Kaevats kokku toimkonna, et teos uuesti üllitada. «Eesti põllumajandusentsüklopeedia » I köide ilmus 1998. a. Kuid ka teine katse jäi pooleli, sest huvi põllumajanduse kui tootmisala vastu rauges.

Uues kaheköitelises «Eesti maaelu entsüklopeedias» on üle 7000 artikli, esimeses köites üle 3700. Vastavalt aja nõuetele on märksõnastik uuenenud ja artiklid täienenud. Põllumajandusele on lisandunud mitmed ainevaldkonnad, nagu metsandus, aiandus, kalandus, samuti organisatsioonid, mis mõjutavad maaelu (EL ja tema tugiorganisatsioonid, põllumajanduskorraldus Eestis).

Kuna tegemist on aineentsüklopeediaga, ei sisalda väljaanne põllumajandustegelaste ja -teadlaste biograafiaid. Selleks on mõistlik koostada «Eesti põllumajanduse biograafiline leksikon».

Väljaandjad tänavad autorite kollektiivi, kelleta raamatut ei oleks ja kellest oli mõnigi lootuse kaotanud oma tööd kunagi väärilises kuues näha.

Väljaannet saab ette tellida 10. maini Eesti Entsüklopeedia kodulehelt www.ene.ee.

Allikas: ajaleht Maaülikool 24.04.08.