Neljapäeval, 24. aprillil kiitis Riigikogu heaks pakendi- ja pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mis sätestavad uued pakendijäätmete taaskasutamise nõuded ja täpsustavad pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide kohustusi.

Pakendite tagasivõtmise kohustus tuleneb juba 2004. aastal vastu võetud pakendiseadusest, tänase seadusemuudatusega aga hakkab pakendiettevõtjatele kehtima kohustus koguda ja taaskasutada pakendeid materjalipõhiselt. See tähendab, et taaskasutuseks tuleb eraldi koguda klaasist, plastist, metallist, paberist, kartongist ja puidust pakendijäätmeid.

Tarbijatele olulisema seaduseuuendusena tõi Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek välja selle, et pakendite ja pakendijäätmete tagastamise võimalused peavad muutuma tunduvalt paremaks. “Seni on taaskasutusorganisatsioonid, kellele seadus lubab pakendiettevõtjatel oma kohustused üle anda, pakendite kogumisel keskendunud suurematele linnadele, jättes maapiirkonnad osaliselt või täielikult tähelepanuta,” ütles Eek. “Sellepärast on elanikud sunnitud pakendeid viskama segaolmejäätmete hulka ja nende äraveo eest tasuma, kuigi selle eest on pakendiettevõtjad juba maksnud.”

Seaduse jõustumisel tuleb tagatisrahata pakendite kogumiseks tiheasustusega asulates paigaldada vähemalt üks kogumiskoht 500 m raadiuses. Kui tegu on piirkonnaga, kus ühel ruutkilomeetril elab rohkem kui 500 elanikku, tuleb paigaldada vähemalt üks kogumiskoht 1000 m raadiuses. Hajaasustusega piirkondades aga tuleb lähtuda sellest, et üks kogumiskoht oleks 1000 elaniku kohta.

“Need on miinimumnõuded, kusjuures lisaks arvule on oluline ka konteinerite suurus,” täpsustas Eek. “Konteinerite paigutamisel tuleb taaskasutusorganisatsioonidel teha koostööd omavalitsustega, et selgitada välja elanike jaoks kõige sobilikumad kogumiskohad ja tühjendussagedus.”

Tagatisrahaga pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus on seotud müügikoha suurusega. Kui müügikoht on üle 200 m², tuleb pakendid tagasi võtta müügikohas või selle teenindusmaal. Kui müügikoha pind on kuni 200 m², võib pakendite tagasivõtmise korraldada väljaspool müügikoha piire, kuid seda ainult omavalitsuse nõusolekul.

Taaskasutusorganisatsioonidel tuleb ka senisest enam jagada elanikele teavet pakendijäätmete kogumise kohta. “Pakendite tagastus ja taaskasutus saab efektiivne olla vaid siis, kui elanikele on loodud selleks võimalikult soodsad tingimused ja elanikke on nii kogumiskohtadest kui ka sorteerimise vajalikkusest teavitatud,” märkis Eek. “Seaduse kohaselt tuleb taaskasutusorganisatsioonil teavitustööle igal aastal kulutada vähemalt 1% käibest.”

Pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud organisatsiooniga ja nende turule lastud kaupade pakendi kogumaht on vähemalt 5 tonni aastas, peavad ise korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas ja teavitama ka tarbijaid.

Pakendiettevõtjad, kelle turule lastava kauba pakendi kogused on väiksed – plastist pakendi puhul massiga alla 10 kg aastas ja muust materjalist pakendi puhul massiga alla 20 kg aastas, vabastatakse pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, pakendiregistrisse andmete esitamise ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustusest.

Kui Vabariigi President on Riigikogus vastu võetud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse heaks kiitnud, jõustuvad nõuded pakendikonteinerite tihedusele 2009. aasta 1. jaanuarist.