|
Maailma toiduorganisatsiooni prognoosid pole täitunud ehk näljal sarvist
(2008-04-22 16:39:35)
| Maailma põllumajanduse ja toiduorganisatsioon (FAO) on tõusmas tähelepanu fookusesse seoses viimase aja arengutega ning eelkõige toiduhindade tõusust põhjustatud rahutustega.
Siiani on FAO ise pidanud oma liikmesriikide vaiksel heakskiidul oma tähtsamaimaks ülesandeks võitlust nälja ja alatoitlusega. 1996. aastal toimunud maailma toidufoorumil võeti eesmärgiks vähendada alatoidetute arvu (800 miljonit) kahekümne aastaga poole võrra. Täna on aga alatoidetuid toiduhindade tõusu tõttu võrreldes eelmise aasta 800 miljoniga üle miljardi. Tuleb muidugi arvestada, et eelmisel aastal suurenes maakera elanikkond ligi 100 miljoni võrra. Samas läks ligi 100 miljonit tonni maisi leivaahju asemel küttekolletesse.
Energiapuudus ähvardab nii vaeseid kui ka rikkaid riike. Vaeseid energia puudumisega, rikkaid seninägematu hinnatõusuga. „FAO oleks pidanud kõike seda ette nägema. Suur hulk ametnikke peaks suutma välja tulla adekvaatse prognoosiga. Nüüd püütakse olukorda parandada”, kommenteerib olukorda Eesti alaline esindaja FAO juures Ruve Šank.
Eesti on küll Maailma Toiduprogrammi näljakaardil saanud tagasi õigustatud rohelise värvi, mis näitab, et alatoidetuid on alla 2,5%. Toiduhindade tõus, energiakindlus ja bioenergia tootmine on aga kindlasti kõigi eestimaalaste jaoks olulised teemad.
Juuni alguses toimub Roomas FAO peakorteris kõrgetasemeline konverents teemal „Kliimamuutused – toiduga kindlustatus – bioenergia tootmine” fookusega toiduga kindlustatusel. Kutse konverentsil osaleda on saanud paljud riigipead ja ministrid kõigist FAO liikmesriikidest.
10 põhjust toiduhindade tõusuks: 1) elanikkonna puhtfüüsiline kasv (eelmisel aastal lisandus 80 miljonit inimest) 2) elanikkonna sissetulekute kasv – rohkem võimalik kulutada toidule (eelkõige Hiina, India jt) 3) toitumisharjumuste muutumine – kõrgema kalorsusega toidu suunas (piim ja liha) 4) toidu kasutamine kütteks (2007.a. 86 milj. tonni maisi toidu asemel kütteks) 5) halb ilm (kliimamuutused hävitavad osa saagist) 6) kõrgemad sisendite hinnad – eelkõige energia, aga sellest sõltuvalt väetis, masinad jms 7) mage vesi muutumas üha defitsiitsemaks 8) senised suured varud (eelkõige viljamäed, aga ka piimapulber, või, liha) kahanemas – praegu 1982.a. tasemel 9) spekulandid haistavad võimalust 10) paanika tarbijate hulgas (rahutused)
Allikas: Põllumajandusministeeriumi 22.04.08 pressiteade | |
|