Poollooduslikud kooslused on loodusliku elustikuga liigirikkad rohumaad, mida pole aastakümnete jooksul küntud ega väetatud. Poollooduslike koosluste kohta kasutatakse ka mõistet pärandkooslused – üldiselt juhul, kui tahetakse rõhutada nende ajaloolis-kultuurilist väärtust. Poollooduslikud kooslused on Euroopa Liidus esmatähtsad kaitset vajavad elupaigad ning paljud neist asuvad natura-aladel.

Poollooduslikud kooslused on väärtuslikud kõrge bioloogilise mitmekesisuse poolest – seal on endale sobiva kasvu- ja elupaiga leidnud paljud (ka kaitsealused) taime-, seene-, sambla-, sambliku-, putuka-, imetaja- ja linnuliigid. Läänemaal asuvalt Laelatu puisniidult on ühelt ruutmeetrilt leitud 76 taimeliiki, mis on väikeseskaalalise liigirikkuse poolest maailmas kolmas tulemus. Põlvest põlve on meie esivanemad andnud edasi oskusi ja teadmisi niitude hooldamisest. Poollooduslikel kooslustel tööd tehes on sündinud paljud rahvalaulud ja -jutud. Seetõttu on nad ka olulised rahva ajaloo ja kultuuri kandjad. Poollooduslikud kooslused rikastavad maastikupilti, on väärtuslikud uurimispaigad teadlastele ning õuesõppe kohad lastele.

20. saj keskpaigas põllumajanduse intensiivistudes kuivendati, künti või metsastati paljud Eestimaa poollooduslikud kooslused. Sama sajandi lõpus algas loomapidamise vähenemine, mistõttu väärtuslikud niidualad jäid kasutusest välja ning võsastusid. Seetõttu on 20. saj jooksul nende pindala langenud 1,8 miljonilt hektarilt 130 000 hektarini.

Poollooduslike koosluste hooldamine on keerukas ja kulukas, sest oma saagikuselt jäävad nad kultuurrohumaadele tublisti alla, nad on masinatega raskesti ligipääsetavad ning sageli nõuavad palju käsitsi tööd. Väga hästi sobivad poollooduslikud kooslused loomade karjatamiseks. Seejuures peab jälgima, et ühel alal ei oleks liiga palju loomi, sest suure tallamismõju tõttu võivad väärtuslikud taimeliigid hävida.

Toetused

Poollooduslike koosluste hooldamine ei ole majanduslikult tulus (kuid on looduskaitseliselt väga vajalik). Seetõttu on Eesti riik keskkonnaministeeriumi kaudu jaganud 2001. aastast nende majandamiseks toetusi.  Keskmiselt on aastas toetatud 20 000 ha hooldamist. Alates 2007. aastast jagab natura-aladel poollooduslike koosluste niitmiseks ja karjatamiseks toetust PRIA. Toetuse suurus puisniidu hooldamiseks on 3725 ning muu niidu hooldamiseks 2910 krooni. Toetus on 5-aastase kohustusena. Toetusõiguslik ala on vähemalt 0,10 ha suurune keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus. Infot keskkonnaregistri kohta saab Riiklikust Looduskaitsekeskusest (LKK).

Toetuse saamiseks peab 2.–21. mail 2008 esitama PRIAsse taotluse ning hooldatava ala kaardi. Enne taotluse PRIAsse esitamist peab sellele võtma Riikliku Looduskaitsekeskuse poolse kooskõlastuse. Kooskõlastusaeg on 1. aprillist kuni 20. maini 2008. a.

Looduskaitsekeskusel on taotluse kooskõlastamiseks aega viis tööpäeva. Enamasti saab kodanik kooskõlastuse kohe pärast taotluse esitamist. Toetuse taotlemist ja nõudeid reguleeriva määrusega (põllumajandusministri 11.jaanuar 2008 määrus nr 2 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”) saab tutvuda aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12911220. Järvamaal, Lääne–Virumaal ja Lahemaa rahvuspargis (ka Harjumaa osal) annab taotluse kooskõlastusi LKK Järva–Lääne-Viru regioon, mis asub Vihula vallas Palmses. Soovides spetsialistiga kokku saada, soovitame eelnevalt aeg kokku leppida telefonil 32 95550.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks, mis ei asu natura-alal, kuid asuvad kaitsealal, saab Riiklikust Looduskaitsekeskusest taotleda loodushoiutoetust. Väljaspool kaitseala asuva poolloodusliku koosluse hooldamiseks pole võimalik toetust taotleda.

Loodushoiutoetust on võimalik taotleda ka poolloodusliku koosluse taastamiseks (võsaraie, puurinde liituvuse vähendamine) ja tara rajamiseks. Toetust makstakse kaitsealal asuva koosluse kohta. Taotlusi võetakse vastu loodetavasti mais. Hetkel on vastavasisuline määrus keskkonnaministeeriumis koostamisel. Täpsem info tuleb ka Lahemaa kodulehele.

Lisainfot poollooduslike koosluste olemasolu, hooldamise ja toetusvõimaluste kohta saab küsida LKK Järva–Lääne-Viru regiooni loodushoiu ja -toetuste spetsialistilt Liggi Nõuakas´elt tel 32 95550 või e-mailil liggi.nouakas@lk.ee.

Allikas: www.lahemaa.ee  21.04.08.