|
|
| Eesti saavutas valmisoleku Kyoto kohustusperioodiks 2008-2012
(2008-04-17 15:27:59)
|
Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne tunnistati nõuetele vastavaks ja ÜRO eksperdid peavad Eesti valmisolekut Kyoto protokolli perioodi kohustuste täitmisel heaks.
„Eesti kasvuhoonegaaside eelaruanne hinnati ÜRO ekspertkomisjoni poolt heaks, mis võimaldab meil 2008.-2012. aastal teiste Kyoto protokolliga liitunud riikidega kasvuhoonegaaside heitkogustega kaubelda,“ märkis Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromov. „Samuti saame hakata teostama ühisrakendusprojekte, mille näol on tegemist projektipõhise mehhanismiga kliimamuutuste leevendamiseks,“ lisas ta.
Ühisrakendusprojektil on reeglina kaks osapoolt - investeerijariik ja vastuvõtjariik. Investeerijariik korraldab projekti finantseerimist ja seiret ning omandab vastutasuks partnerilt õiguse teatud osale projekti teostamise tulemusena välditud kasvuhoonegaaside heitkogusest. Sellisteks ühisprojektideks võivad olla näiteks tuulepargi rajamine või hüdroelektrijaama ehitamine.
Eesti on juba välja töötanud spetsiaalse süsteemi ühisrakendusprojektide elluviimiseks ning lõpliku heakskiiduga projekte on hetkel 7, neist suurimad on Pakri, Esivere ja Virtsu II ning Viru-Nigula tuuleparkide arendused, Paide bioenergia, Tamsalu ja Kadrina soojavarustuse projektid. Need seitse ühisrakendusprojekti peaksid Eestil kuni 2012. aastani aitama vähendada kokku ligi 1,4 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Praegu töötab Eesti välja eeldusi Kyoto protokolli raames riikidevahelise heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamiseks.
Heitkogustega kauplemine ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetava kvoodiga.
Eelmisel aastal esitas Keskkonnaministeerium Eesti riigi esindajana ÜRO ekspertidele kontrollimiseks aruande, kus olid kajastatud nii kasvuhoonegaaside aastaste heitkoguste inventuuriandmeid ning kokkuarvestamise süsteemi kirjeldus, riigi lubatud koguste arvutamine kui ka vastava lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise registri kirjeldus. Lisaks eelpool kirjeldatule sisaldas Eesti aruanne ka metsanduse ning maakasutusega seotud küsimuste käsitlemist Kyoto protokolli raames.
Aruande pidid esitama kõik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli osalised, sest koos 2006. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri ülevaatamisega kontrolliti nende andmete täpsuse põhjal riikide valmisolekut Kyoto kohustuste perioodiks 2008-2012.
Kuigi enamus Kyoto protokolli liikmesriike on oma kohustustega edukalt toime tulnud, on mõnedel riikidel nagu Kreekal ja Kanadal veel aruande heakskiitmisega probleeme.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.04.08 pressiteade |
|
|
