Täna, 17. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava, mis näeb ette abinõud kiirgusohutuse tagamiseks ja kiirgushädaolukordades toimetulekuks.

“Kiirgusohutuse tagamiseks kogu Eestis tuleb luua võimalikult hästi toimiv kiirguskaitse süsteem, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohte, olla valmis kiirgushädaolukorras tegutsemiseks ning suurendada meie kõigi teadlikkust looduskiirguse allikatest,” selgitas arengukava eesmärke Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Evelyn Pesur.

Praegu toimub kiirgusohutusalane tegevus peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvate Keskkonnainspektsiooni ja Kiirguskeskuse kaudu, kuid see ei ole piisav. Näiteks puudub tõhus üle-eestiline koostöövõrgustik kasvõi selleks, et kiiresti avastada ja ohutuks teha omanikuta kiirgusallikat. Ka ei ole päris selge, missugused ametkonnad ja kuidas peavad tegutsema kiirgusohu korral.

Eesti olulisemad objektid kiirgusohutuse seisukohast on Paldiski endine tuumaobjekt ja Tammiku ning Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlad. Looduskiirguse poolest on meil aga piirkondi, kus elanikud tarbivad kõrgendatud radionukliidide sisaldusega joogivett ning kus hoonetes on ülemäärane radoonisisaldus. “Paraku aga uuselamurajoonide planeerimisel ning hoonete ehitamisel loodusliku kiirgusega ei arvestata,” märkis Pesur. “Samuti juhtisid kava koostajad tähelepanu vajadusele täpsustada meditsiinikiirituse kasutamist ja sellekohast järelevalvet,” lisas ta.

Kiirgusohutuse arengukava näeb ette, et radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohtude vähendamiseks tuleb koostada omaette tegevuskava, samuti tuleb elanikke teavitada võimalikest ohtudest ning õpetada neid tegutsema kiirgusohu korral. Pesuri sõnul saab vajalikke meetmeid kavandada seniseid kogemusi appi võttes, kuid tuleb koguda ja analüüsida ka täiendavat teavet.

Kiirgusohutuse arengukava rakendamiseks kuni aastani 2017 läheb hinnanguliselt vaja ca 150 miljonit krooni. Suurem osa sellest kulub radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks, seejuures on plaanis kasutada välisabi. Arengukava rakendamine on väga oluline eeskätt sellepärast, et sellega kaitstakse inimesi ja nende tervist.

Arengukava väljatöötamisse olid kaasatud haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium ning koostamisel oleva eelnõuga said ministeeriumi kodukülje kaudu tutvuda kõik soovijad. Samaaegselt arengukava koostamisega hinnati selle keskkonnamõju. Arengukava tuleb ajakohastada iga kümne aasta järel.