Interreg III A projekti "Roostike jätkusuutlik kasutamine Soomes ja Eestis" raames koostati Väinamere piirkonna roostike strateegia aastateks 2008-2018. Strateegia eesmärgiks on tutvustada pilliroo kasutusvõimalusi biokütuse ja ehitusmaterjalina.

Strateegia juhib looduskaitsjate, ülikoolide, roolõikusega tegelevate ettevõtete ja kohalike omavalitsuste tähelepanu väheuuritud roostike kui paljude liikide jaoks olulise elupaiga kaitsekorralduslikule väärtusele ning edasisele suuremale seirevajadusele.

 
Strateegia koostamisel valiti pilootalaks Väinamere piirkond, kuna siin asub umbes 64% Eesti roostikest. Lääne-Eestis ja saartel on ligi 18 000 hektarit roostikke, millel on oluline roll nii veekaitse kui bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt.

Strateegias antakse Väinamere piirkonnas asuvatele LKK regioonidele (eeskätt Hiiu-Lääne ja Saare) soovitusi bioenergia, maastike ja puhkealade, ehituse, veekaitse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkondade arendamiseks järgnevaks kümneks aastaks.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on vajalik püsiroostikualade määratlemine, suuremat tähelepanu tuleks pöörata vees kasvavatele roostikele, mis on kaitsekorralduslikult oluliste roostikulindude (hüüp, hallhani, roo-loorkull, rästas-roolind) peamisteks pesitsuskohtades.

Kaitsealadel paiknevate roostike kogupinnast võiks iga-aastaselt lõigata umbes 15-20%. Kuna roolõikuse kaudu viiakse veest välja ka üleliigseid toitaineid, siis omab roolõikus veekaitselist tähtsust. Samuti tuleb väärtustada pilliroo varumist katusematerjalina kui Väinamere piirkonnale ajalooliselt iseloomulikku tegevust. Rookatused on Väinamere piirkonna arhitektuuri lahutamatuks osaks, samuti on mitmetel kohalikel elanikel roolõikuse kaudu võimalik tööd saada.

Raamatu koostas LKK Hiiu-Lääne regiooni seire ja teadustöö spetsialist Tarvo Valker. Strateegia koostamises osalesid lisaks mitmed Riikliku Looduskaitsekeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Läänemaa ja Hiiumaa keskkonnateenistuse ning Edela-Soome Keskkonnakeskuse spetsialistid.