TÜ botaanikaaia töötajatel ei ole mahti sünnipäeva-aastat tähistada, sest oma järge on ootamas mitu pooleliolevat tööd. 27. juuniks, aia ametlikuks sünnipäevaks, plaanitakse valmis saada tiigisaarel asunud paviljon.

“Tänavu me suurt pidu ja pillerkaari ei korralda,” ütles ka botaanikaaia direktor Heiki Tamm sünnipäeva pidamise kohta. Selle asemel panustab botaanikaaed sellesse, et igapäevatöö hästi sujuks.

Paviljoni taastamisega saab botaanikaaed juurde uue esinemispaiga. “Üks kontserdilava on meil alpinaariumi orus, kuid õige pea saab lavana kasutada ka tiigisaarel asuvat paviljoni,” rääkis Tamm.

Peale selle on botaanikaaed talle omastest klassitsistlikest tiigiehitistest taastanud saarele viiva sillakese.

Liigirikkuse kaardistamine
Et botaanikaaias õppetööks vajalikke ning vaatamiseks huvitavaid taimi jätkuks ja juurde tuleks, korraldas aed aprillis rahvusvahelise seminari, kus oluline teema oli taimede ja seemnete vahetus botaanikaaedade vahel.

“Seemnevahetus on käinud sajandeid, ilma et keegi oleks kahju kannatanud või sellest suurt kasu lõiganud,” rääkis botaanikaaia direktor.

 
Tänapäeval reguleerib valdkonda bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. “Seadusandlust on vaja, sest potentsiaalne kuritarvitamise oht on olemas,” ütles Tamm, kuid lisas, et väiksemad botaanikaaiad paneb konventsiooniga kaasnev bürokraatiabarjäär raskesse olukorda: neil ei ole piisavalt inimesi, kes dokumentidega tegeleks. Seminaril arutati, kuidas just väiksemad botaanikaaiad suures süsteemis hakkama saaksid.

Teine oluline eesmärk botaanikaaia töös on olemasoleva liigirikkuse kaardistamine. Aastapäeva raames valmib sügiseks dendropargi digitaalne kaart, kus plaanil saavad täpse asukoha kõik botaanikaaia põlispuud. “Siis näeme, milline on kollektsiooni seisund – mis on sellel aastal istutatud, mis on välja läinud,” selgitas Tamm sellise arvepidamise eeliseid. “Kaart tagab korraliku ja täpse asjaajamise,” lisas ta.

Kaardistamisega seoses mõeldakse ka botaanikaaia külastajatele. Sügisest saavad inimesed näpu vahele uue paberil dendropargi juhi, mis vahetab välja seitse aastat tagasi koostatud kaardi.

Üle 6500 liigi
Botaanikaaed on viimaste aastate sees pidanud mitut juubelit: viis aastat tagasi möödus 200 aastat asutamisest ning kolme aasta eest tähistati kahe sajandi täitumist praeguses asukohas Emajõe ääres. Vana linnamüüri ääres paikneva botaanikaaia aura on see, mis aeda teistest eristab.

 
”Selliseid ajaloolisi botaanikaaedu ei ole väga palju,” märkis botaanikaaia direktor.

1806. aastal Vanemuise tänavalt praeguse Vanemuise õppehoone vastas asuvalt platsilt ärakolimisega võitis botaanikaaed peale ajaloolise õhkkonna veel imekspandava liigirikkuse. Akadeemik Hans Trass on märkinud, et aeda peetakse üheks kõige tihedama asustusega botaanikaaiaks Euroopas. Siinset 6500 liiki kolme ja poole hektari kohta hinnatakse erakordseks asustustiheduseks.

Nõnda palju liike mahub siia eeskätt tänu vanadele kindlustusrajatistele, mis on kujundanud aia reljeefi sobivaks võimalikult paljudele taimedele. “Igale taimele peab otsima koha sõltuvalt tema päritolust. Meil on võimalus valida, kas istutada taim põhja- või lõunanõlvale,” rääkis Tamm.

Nädalavahetuse kevadilmad meelitasid botaanikaaeda 3000 inimest. Kogu eelmisel aastal käis aias rohkem külastajaid kui Tartu linnas elanikke.