Kolhoosikorra mõju põllumajandusele oli võrreldav katkude ja sõdade omaga, näitab järvesetetesse talletunud õietolmuterakeste analüüs. Millist infot järvepõhjad veel peidavad, uuris Alo Lõhmus.

Milline võiks olla kõige vanem enam-vähem täpselt dateeritud sündmus Eesti ajaloos? Kui sündmuseks pidada metsatulekahju, siis pretendeerib sellele aule 3450 aastat tagasi Haanja kõrgustikul möllanud põleng, mis hävitas suure osa toonasest metsast.

Selle katastroofi salvestised on peidus Haanja järvede mudas, täpsemalt Plaani, Verijärve ja Lasve järve setetes, mida oma doktoritöö tarvis uuris Tartu Ülikooli doktorant ja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi juhtivinsener Eve Niinemets.

Loe edasi…

Allikas: www.postimees.ee 12.04.08, Alo Lõhmus.