Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.

Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat.

Loe edasi…

Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.

Veel nääride kohta:

Üleüldse peab uueaasta esimisel päeval katsuma igasugu paha eest hoida, sest mis uueaasta esimisel päeval juhtub, võib aasta läbi tihti ette tulla. (Kuusalu)

Nääripäevaks tuuakse külast kõik asjad ära ja ei jäeta välja, et uuel aastal midagi õnnetust ei sünni. (Tõstamaa)

Kui sa uueaasta päeval raha saad, saad terve aasta otsa. (Rannu)

Uuel aastal midagi leida tähentavad sellel aastal õnne leidma. (Saarde)

Nääripäev oli eesti rahvakalendris üks igivanadest aastavahetuse pühadest, mille pidamist alustati juba talvise pööripäevaga ja lõpetati alles paari nädala pärast. Pühi saadeti üldiselt mööda lõbusalt, rohkete mängude ja naljadega, ka söögid ja joogid olid rikkalikud. (Äksi)

Uusaasta tehti riidest nääritonti, panti ristpuu läbi ja. Siis ka tehti, kui terakene niisugust vastuolu oli. Hommiku käidi kärmesti vaatamas, mis näha on, ja viidud sis teise õue. (Juuru)

Kes uueaasta hommikuselt jumalateenistuselt esimesena koju jõudis, sel pidid algaval aastal kõik tööd õnnestuma. (Väike-Maarja)

Nääripäevas tehti jälle kurge. Kase peergudest oli lõigatud kaks pikka nokka. Laksutas neid siis vastamisi. (Karuse)

Nääri ehk esimesel uue aasta homikul käivad küla poisikesed ehk ka mehed küla mööda perest perese, et keik enne meesterahvast näävad kui naesterahvast, ja nimetaks seda poisi ehk meest “nääripoiss”. Kes sel homikul meesterahvast enne nääb kui naesterahvast, sellel peab aasta läbi hea õnn elada olema. (Kihnu)

Uusaasta hommikuks pandi kaevukoogu külge paber uusaasta-tervitusega. Esimesel veetoojal, kes seda lugenud, läinud aasta hästi. (Põltsamaa)

Uueaasta õnnesoov on naisterahval siis hea, kui meesterahvas esimeseks soovib, teise naisterahva poolt on see üsna vastumeelt esimiseks vastu võtta. (Märjamaa)

Uusaastal ei tohtinud külla minna. Kui mindi, visati vanad pastlad kaela. Isa keelas lastel naaberperede tuppa minemise, et viimaks visatakse pastlad kaela. (Kolga- Jaani)

Nääripääv visatakse võerale rangid kaela; siis ei vii hobuste õnne ära. (Ambla)

Tuleb uueaasta homikul sinna majasse, kus tütarlapsed on, sant, siis võivad seal varsti pulmad saada. Tuleb sel homikul kõige esite peremees majasse – seal majas saab tol aastal vilja rohkesti, saab viljaline aasta. (Viljandi)

Ka peetakse väga suureks õnneks, kui esimine võõras, kes uue aasta homikul tuleb, meesterahvas on ja päälegi õnne soovib. Seda peetakse siis ausasti ülal, antakse süja ja juua nii palju, kut sisse läheb. (Kaarma)

Nearipääv pidi teada olema, missugune võõras keib. Kui naisterahvas tuli, see põlnd ea mette, siis lehmad võtvad mitu korda pulli ja ei saa tiineks. Kui meesterahvas tuli, ei siis seda viga põlnd. (Reigi)

Nearipee ja jõulu esimese püha naised ei tohi külasse minna, meeste püksid visatakse pehe. (Emmaste)

Kui uuel aastal naisterahvas esimeseks majasse tuleb, siis tuleb õnnetu aasta, siis pead, kui ta läind on, tulist sõrge tuhka ta jälge sisse riputama, et alva mõju ära kaotab. (Märjamaa)

Nääripääv ja jaanipääv on õnnetumad laulatamise päiväd. Kes neil päivil saavad laulatatud, neie elo on õnnetu. (Jõhvi)

Uueaasta hommiku viidi keriksekiva loomade lauta ja sõimesse, siis pidi loomade laut soe seisma, loomadel hää söögiisu olema, päälegi pidid nad hästi rammu võtma. (Jüri)

Jõulu- ja nääripäeval pandi vikat pööningule heintesse, kirves lehmalauta ja niiderauad lambalauta, selleks et teisel aastal kasvaks heina, et veised kõik elus oleksid ja et lambaid oleks järgmisel aastal niita. (Jämaja)

Ka selleks ööks löödi kirves elajate lauta seina sisse, et tapaloomade puudus ei tuleks. (Kärla)

Uuel aastal anti loomadele hommikul leiba või kaera. (Audru)

Uue aasta hommikul ruttab varakult perenaene ehk peremees loomalauda poole, pisukese mati sees soola ja leiba näha, kellega loomad kinnitab, arvamises, et siis kõik aasta otsa loomad tugevad ja rammusad saavad olema ja et nemad ka teaksivad, et uus aasta peale hakkab. (Kullamaa)

Jõulu ja näeripäeva vahel ei tohi villu kedrada, see ei olla lammastele hea. (Jämaja)

Uueoasta ja kolmekuningapäeva vahel ei tohitud kehrata, muidu sui pidi pailu pikset olema. (Jüri)

Aga uueaasta ommigu tuba ukse poole pühkida ei tohtind, siis pidi õnne majast välla pühkima. (Ridala)

Nääripääv ja kolmekuningapäev, nende mõlemate vahel ei tohi hoovi peal puid lõhkuda ega laastusi teha, ei ka ketrada. (Saarde)

Uueaasta hommikul vara, aovalgel, käinud lapsed teisetalu metsas ja toonud vitsu ja hage, siis leidvat uuel aastal palju linnupesi. (Halliste)

Kui nääripäe õhta tuled enne saunast ää, siis jõuad töödega sui. (Mustjala)
Näribe hommiku mindi kiriku, jäeti lambituli laua peale põlema. Kui olid ära läinud, siis puhuti tuli ära. (Karja)

Nääripäeva homikul ei tohi keegi naesterahvas esimene olla veeaugule ehk kaevule minema, ikka peab meesterahvas minema ja peotäie soola ligi võtma, “et veeauku valgustada”. Niisama ka teise peresse ei tohi naesterahvas esimine minema olla, lähab ta ennem kui m[eesterahvas], siis visatakse tale seal vanad pastlad kaela ja üeldakse, “kas mehed juba on käinud”. (Vändra)

Uueaasta hommikul keerata keik veeriistad kumuli enne päevatousu ja teha iga pohja peale loomakondiga veike rist ja õhtul viia nende riistadega vett loomade lauta ukse alla ja anta iga loomale tükk leiba seal riista pohja peal. Siis ei pea loomadel miski haigus tulema. (Haljala)

Ristid äga ukse pääle teha, siis kuri äi saa sine aesta kurja teha. (Reigi)

Näärihomiku enne valged pidi meesterahvas kõik hooned läbi käima, et siis vargust karta ei ole. (Koeru)

Kui näärihomiku inime hästi vara ülesse tõusta, siis olla inime läbi aasta erk, kui läbi ööd üleval olla, siis olla veel parem. (Rapla)

Niäriomikul piäb pereisä isi kaeolt vett tuoma ja silmi pesema ja teesed piävad kõik selle viegä silmi pesema, siis ei aka kuri külgi. (Kolga-Jaani)

Kes näärihomiku aevastas, nina ukse poole: see tuleva nääris enam ei eland. (Koeru)

Kes näärihomiku 2 x aevastab, see olla aasta läbi terve. (Harju-Jaani)