Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on Lõuna-Aasia katastroofipiirkonnas tekkinud tervishoiualane hädaolukord. Seetõttu ei ole soovitatav ei omal käel ega reisfirmade kaudu sealsetesse looduskahjustustega riikidesse reisida. Erandiks on ainult need juhud, kui sõidu sihtkohast kinnitatakse tervishoiulist ohutust ning arstiabi võimalikkust.
Hoiatus puudutab selliseid riike nagu Indoneesiat, Sri Lankat, Indiat, Maldiive, Taid, Malaisiat, Bangladeshi, Myanmari, Somaaliat jt.
Sealsed inimesed on jäänud peavarjuta, paljud tervishoiuasutused on hävinud, arstiabi ja ravimite kättesaadavus on minimaalne jne.
Suurt ohtu kujutab endast kõik üleujutusega kaasnev: joogivee ja toiduainete saastumine haigustekitajatega, hügieenitingimuste katastroofiline halvenemine ning malaariasääskede intensiivne paljunemine üleujutatud aladel.
Nendest riskiteguritest tulenevalt valitseb katastroofipiirkonnas laiaulatuslik nakkushaiguste tekke ja leviku oht. Eeskätt võivad puhkeda saastunud joogivee ja toiduga levivate tõbede (koolera, kõhutüüfus, paratüüfus, düsenteeria ja A-viirushepatiit) epideemiad. Lisaks võivad hakata kannatanute ja kodutute kogunemiskohtades levima hingamisteede bakter- ja viirusnakkused.
Need, kes siiski katastroofipiirkonda reisivad, peaksid kinni pidama järgmistest nõuannetest:
* vaktsineerima ennast A-viirushepatiidi, koolera ja kõhutüüfuse vastu ning tegema läbi malaariavastase kemoprofülaktilise ravi;
* täitma kohapeal rangelt isikuhügieeni nõudeid: eeskätt pesema käsi enne söömist ja pärast tualeti kasutamist;
* jooma pudelisse villitud või keedetud vett;
* sööma ainult korralikus toitlustuskohas ja kuumtöödeldud toitu, mitte tarbima tänaval pakutavaid suupisteid;
* pesema või koorima puuvilju;
* kasutama sääsetõrjevahendeid, hoiduma sääsehammustustest.
Tervishoiualane hädaolukord võib katastroofipiirkonnas kesta mitu kuud.
Allikas: Tervisekaitseserver
|
