Tihti kuuleme inimesi rääkimas, et mul on praegu suur stress või et mul on nii stressitekitav töö. Kas stress on meile ohtlik, kas peaksime seda kartma, kas see kahjustab meie südant ja veresooni?

Mis asi see stress siis on?

Kui jänes näeb rebast, siis purskub tema organismi adrenaliini, tema lihased seatakse hoobilt pingeseisundis, verevarustus jõuline, vererõhk kõrgem, süda lööb kiiremini. Isegi jänese nägemine töötab teisel režiimil et kiiremini vastu võtta impulsse ootamatu olukorra tajumiseks – kogu organism on mobiliseeritud rebase käest pääsemiseks. Selleks ajaks kui rebane on püüdmatus kauguses, on ka jänese pinge maha laetud.

Inimesega on samuti, selle vahega, et tänapäeva maailmas läheb inimesel füüsilist valmisolekut vähe vaja, pigem jääb võitlus mõtte tasandile. Siit tulevadki käärid, sisemine pinge „kuhjub“, aga maha laadida ei saa seda kuidagi.

Kahju teevad nii lihaspinge tõttu ahenenud veresooned, mis tõstavad vererõhku kui kaveresoontes kiirenenud ka lupjumisprotsess; verel on kitsastes soontes raskem voolata ja organite verevarustus saab häiritud. Kõrge vererõhk on südamele suur koormus.

Südamelihas hakkab paksenema, süda ei suuda enam piisavalt lõõgastuda. Need protsessid viivad südamepuudulikkuse tekkele. Tõsise veresoonte ummistumise tagajärgeks on südamelihase infarkt või ajuinfarkt. Kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia tagajärjeks on ka neerude, silmade ja teiste veresoonte tõsine kahjustus ning nende organite talitlemise häired. Pikka aega või sageli pingesolevad lihased võivad põhjustada tugevaid valusid näiteks kaela-õlavöötmes või alaseljas.

Kas olukord on lootusetu?

Stressi tekitava maailmata pole võimalik elada, sest pingesituatsioonid on ju kõikjal meie ümber. Siinkohal teemegi põhilise vea. Tehkem endale asjad selgeks. Stress iseenesest ei ole paha – vahel ongi vaja end kiirelt koguda ja kõigeks valmis olla. Oleks aga õige kasvatada oma keha valima, millest teha endale probleemi ja mida võtta vabamalt. Selleks tuleks ennast paremini tundma õppida – võtta aeg maha ja mõelda, mis mind vihastab ja miks, alles seejärel saab edasi mõelda, kuidas vihastavaid asjaolusid muuta või vältida.

Eneseanalüüsi on lisaks negatiivsete reageeringute analüüsile vaja ka seetõttu, et tänapäevases maailmas on väga paljude inimeste krooniline probleem ajapuudus ja eriti vähene puhkus. Kui mõtleme oma ajakava läbi ja sinna ei mahu normikohaselt vähemalt 7-8 tunnine uni, kui nädalate viisi ei saa õhtuti rahulikult lõõgastuda, sõpradega suhelda ega hobidega tegeleda, siis on normaalseks eluks vajalik tasakaal häirunud.

Kui sellisele elule lisada veel vähene liikumine, südame tervisele sobimatu toit ja suitsetamine, siis ei ole imestada, kui eluohtlikud haigused saabuvad noorelt. Pidev pinge põhjustab omakorda väsimust ja see võib tekitada ka unehäireid. Väsimus koos kehva tujuga on omakorda ohtlik, see võib panna lohutuseks sööma ja pärsib soovi olla füüsiliselt aktiivne. Halb tuju võib niimoodi maha niita, et mitte millekski enam jaksu pole. See on tõeliselt ohtlik suletud ring.

Kui põhjused on leitud, on siiski veidi kergem

 
Kui tead, milline õun on mäda, siis seda koogi sisse ei pane. Lihtsalt tuleb sellelt laevalt maha hüpata. Elustiili muuta. Praegu kevadel, kus valgust rohkem ja päike juba iseenesest rõõmustab, on seda kindlasti kergem teha. Otsi stressi allikaid aktiivselt, vaata üle oma toitumise ja liikumise tasakaaal ja hakka tegutsema.

Tee muudatusi väikeste sammude kaupa. Kiida ennast sageli, ole teadlikult positiivne, püüa leida ka vähemeeldivate asjade juures mõni meeldiv nüanss. Kui ikka emotsiooni väheks jääb, meenuta meeldivaid seiku varasemast ja püüa ärritavate asjade sees pikalt mitte viibida.

Ole julge - kui leiad, et sul on jaksu muudatusteks, siis võta neid ka ette, kuid jää alati reaalsusesse. Kui miski ebaõnnestub, tee endale selgeks, et see on normaalne, sest kõik ei saagi alati kõige paremini välja tulla. Kui õpid väikeseid ebaõnnestumisi rahulikult võtma, siis näed, et see ei ärrita sind enam. Mõned asjad saab lihtsalt „riiulile“ ära panna ja sinna õiget aega ootama jätta. Kui siiski meel on kurb, siis ära häbene end tühjaks nutta. Emotsionaalsus on inimlik.

 
Lisaks südamehaiguste ennetamisele, on regulaarsest füüsilisest aktiivsusest kasu ka pingemaandamisel. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust. Soovitav on teha midagi sellist, mis naha „soojaks ajab“: veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu vms.

Suur kasu tervisele tõuseb igapäevasest 30-minutilisest liikumise lisamisest oma päevakavasse. Teada on, et aega napib – seepärast soovitus: planeeri oma liikumised nädala lõikes, kasuta treeninguteks ära kodu ja koolitee, trepid tööl, lastega müramine jms. Igal juhul püüa endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja naudi seda kogu hingest. Ole teadlik oma keha suhtes, lisaks aeroobsele treeningule vajad tegelikult ka väikest lihaste trenni ja absoluutselt kindlasti venitusi, vähemalt pärast treeningut.

Kindlasti pööra tähelepanu une pikkusele ja maga end regulaarselt välja. Jälgi iga päev, kas ikka sõid u 400gr aed- ja puuvilja, nagu vaja oleks. Oled eksiteel, kui arvad, et vajad iga päev liha ja vorsti, vabalt võid mõni päev olla „juurikadieedil“. Ära unusta kalasöömist vähemalt paaril päeval nädalas, see on väga vajalik. Süües väldi täiskõhu tunde teket, kasulik on süüa pigem vähe.

Stressiga toimetulek ei õnnestu nädalaga. Tuleb tükk aega mõelda, siis tasahilju toimetama hakata. Ka parem enesetunne ja ilusamad tervisenäitajad tulevad pikkamisi. Tuleb olla kannatlik ja kindlasti end saavutuste eest kiita.

Kokkuvõtted soovitustest stressiga toimetulekul

Mõtted ja meel:
Õpi stressi allikaid ära tundma ja analüüsi neid
Kiida sageli nii ennast kui ka teisi
Usalda ennast ja lepi ka puudustega iseendas
Tee rohkem meelepäraseid asju
Jää muudatuste tegemisel reaalistiks
Ole positiivne

Elustiil:
Planeeri oma vaba aeg ja harrastused
Puhka regulaarselt ja piisavalt
Ära liialda söögiga, vaid söö teadlikult kasulikke toite ja mitte ülemäära
Muuda füüsiline aktiivsus teadlikult regulaarseks
Loobu suitsetamisest.

Allikas: Läänemaa portaal 10.04.08, Eve Sooba.