Ajalooliselt tunneme Siberit kui külma maad, kuhu Vene impeerium rahvavaenlasi asumisele saatis. Sealsetest avarustest on aegade jooksul Maarjamaale mitmeid taimeliike ja –sorte rännanud, ikka külmakindluse eesmärgil. Valdavalt on need meie oludesse sobitunud, kuid mitte kõik kontinentaalselt vastupidavad taimed ei tunne ennast merelähedasel muutlikul alal hästi.
Viimasel ajal räägitakse palju kliima soojenemisest. Nüüd on ka suurel Siberimaal sama tõdetud. Möödunud novembrikuu oli seal ebatavaliselt soe, keskmine õhutemperatuur ulatus 5-7 kraadi üle normi.
Viimase 10 aasta keskmisena on kraadiklaas 2-3 pügalat üle normi tõusnud. Ilmateadlased pakuvadki ühe põhjusana välja planeedi kliima soojenemist.
Soojad ja niisked Atlandi tsüklonid ületavad aina sagedamini Uurali mäed ega lase Siberi kõrgrõhkkonnal talvel areneda. Selle tulemusena aheneb pakasetaadi mõjuvõim iga aastaga, tema valdused tõmbuvad koomale...
Lääne-Siberi lõunaosas kujunevad uued kliimaolud: talved on soojad ja suvi pikeneb lehekuu arvelt. Üha sagedamini ületab maikuu õhutemperatuur juulikuu näitaja.
Tänu sellisele ajavõidule on põllumehed ja aiapidajad viimastel aastatel rikkalikku saaki saanud. Näiteks Kemerovo oblastis valmivad sealsetes oludes ebatavalised viljad: arbuusid, viinamarjad, ploomid.
Üldiselt Siberi kliima küll soojeneb, kuid samas suureneb ebaühtlus ja kõikumine eri piirkondade vahel. Kui sellesama Kemerovo oblasti keskalad on ebatavaliselt paksu lumevaibaga kaetud, siis mõningaid piirkondi ähvardab lume vähesuse tõttu aiakultuuride külmumise oht.
Ühesõnaga, ilm on muutunud rahutuks ja närviliseks nagu inimenegi. Kui nii edasi, võib järgnev põlvkond aasta läbi öelda: sõidame suvitama soojale Siberimaale.
Allikas: portaal Sadovõi Informatsionnõi Tsentr
Vahendanud Aiandus.ee
|
