Päästeteenistus tuletab elanikele meelde, et kulu põletamine on keelatud ning lõkete tegemisel tuleb hoolikalt täita vastavaid tuleohutusnõudeid.

Päästeamet on sel aastal registreerinud 141 metsa- ja maastikupõlengut, tuleoht Eesti looduses suureneb iga päevaga.

Seoses algava nädalavahetusega tuletab päästeteenistus elanikele taas meelde, et kulu põletamine on keelatud ning lõkete tegemisel tuleb hoolikalt täita vastavaid tuleohutusnõudeid.

Lõkete tegemine pole lubatud, kui tuule kiirus on suurem kui poolteist meetrit sekundis. Ka tuleb meeles pidada, et lõkketegemiseks peab koht olema ettevalmistatud ning ümbritsetud mittesüttiva pinnasega nagu muld, liiv või savi.

Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Tuletegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani, lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid, näiteks tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad või märjad oksad.

Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.

Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Lõkketegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust.

Päästeteenistus paneb inimestele südamele, et lahtise tule tegemine väljaspool hooneid on samuti seotud riskidega, ning selle tagajärjel on inimesed kaotanud elu ning vara. Seetõttu paluvad päästjad inimestel jälgida, et ka nende naabrid peaksid kinni kulu põletamise keelust ning täidaksid lõkete tegemisel vajalikke tuleohutusnõudeid.

Päästeteenistus ja keskkonnainspektsioon teevad regulaarselt kontrollreide. Kulu põletamise keelust üleastujaid võib oodata rahatrahv kuni 18 000 krooni füüsilisele isikule ning kuni 50 000 juriidilisele isikule. Kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju.

Tuleohutusnõuete rikkumine lõkete tegemisel võib tuua kaasa kuni 12 000 krooni suuruse trahvi.

Möödunud aastal registreeriti ligi 2000 kulupõlengut, nendes hukkus üks inimene ning süttis 40 hoonet.

Allikas: www.etv24.ee 4.04.08.

Lisaks

Möödunud aasta 1. aprillist jõustunud keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine peale lume sulamist. Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Kulutuli on ohtlik sest:

Tema leviku kiirus ja ulatus on ettearvamatu. Ootamatu tuulepuhang  võib kulutule intensiivsust ja liikumise kiirust mitmekordselt suurendada ning tõhusa kustutamise võimatuks muuta.

Kulutule tõttu võivad kannatada saada nii kahjutule teele jäänud hooned, elektripostid kui ka liikumisvõimetud looma-ja linnupojad.

Kulutulest võib väga lihtsalt saada metsatulekahi, mille kustutamine võib võtta päevi või ka nädalaid.

Nähes kulutuld peab sellest ennekõike teavitama 112. Kui põlengu ulatus on väike ning leek madal võib enne tuletõrjujate saabumist alustada põleva kulu kustutamisega. Selleks saab kasutada nii kululuudasid, märjaks kastetud kuuseoksi kui ka muid käepäraseid vahendeid. Ennekõike peab silmas pidama enda ja teiste ohutust. Inimesele võib leegist ohtlikum olla põlevast rohust tõusev suits. Spetsiaalsete kaitsevahenditeta paksus suitsus viibida ei tohi.

Kulupõlemist tulenevat ohtu on võimalik vältida, kui koristada juba sügisel ära kuiv rohi, rämps ja kõik muu mida mööda kulutuli võib levida. 

Allikas: Põhja-Eesti päästekeskus.