Keskkonnaministeerium korraldas esmakordselt konkursi "Aasta keskkonnategu 2004".
Ettevõtmise eesmärgiks oli tunnustada üle-Eestilist keskkonnaalast tööd, mis on tehtud pühendumise ja suure initsiatiivi varal. Kokku osales 17 projekti, neist suurimaks keskkonnaalaseks ettevõtmiseks valiti miljoni puu istutamise talgud "Las jääda ükski mets".
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ning Valitsuse pressibüroo eestvedamisel istutasid 12 000 laulu- ja tantsupeolist ning 8 000 vabatahtlikku 1.- 16. maini Eesti kõikides maakondades kokku üle miljoni puu.
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee hindas soojalt kogu metsaistutustalgute emotsiooni. "Üle aegade tegid eestlased jälle midagi üheskoos, istutades metsa tulevaste põlvede tarvis ning kogunedes taas rahva kohtumispaigale laulu- ja tantsupeol.
Metsaistutamine oli proloogiks suurele peole ja oluline on, et selline mõtteviis muutuks järjepidevaks," ütles ta talgulisi tänades.
Suvine tantsupidu kandis nime "Las jääda ükski mets. "Tahtsime, et tantsijad mitte üksnes ei tantsiks metsatantse, vaid ka tegelikult metsaga kokku lepiks ja tema valdustes end vabalt ning ausalt tunneks,"
ütles idee autor ja suvise tantsupeo pealavastaja Kalev Järvela.
"Alguses oli plaan minna metsa istutama vaid tantsijatega, aga et asi nii võimsaks kujunes, ei osanud plaanidagi," lisas ta.
Eesti on metsarikas maa, mille pindalast on ligi pool kaetud metsaga.
Eestlaste 135-aastane laulu- ja tantsupeo tava kanti eelmisel aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Metsatalgute
käigus soovisid metsaomanikud ning laulu- ja tantsupeolised koos
vabatahtlikega anda oma panuse Eesti loodusliku elukeskkonna säilimisele.
Allikas: Laulu- ja Tantsupeo SA pressiteade |
