Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülimalt oluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias oli toomapäev uue aasta alguseks. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal, on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi.

Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive.

Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste haiguste patroon.
Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.

Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt palju varasem ja jääb pigem oktoobrisse-novembrisse.
Oluline oli igasuguse mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg.

Töökeelud

Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine. Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut.
Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud – sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle.

Rituaalsed toidud

Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu.

Toomas

1. sajandi apostel, kes on saanud tuntuks oma uskumatuse ja skeptitsismi tõttu. Pärast Kristuse surma misjonär Indias, hukati ja maeti Madrase lähedale. 394. aastal toodi Edessasse, sealt Egeuse mere äärde ja hiljem Abruzzisse. Tooma apogrüüfid pärinevad 2.-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu). Idakirik pühitseb ta surmapäevana 6. oktoobrit, Süürias jm aga 3. juulit. Inglismaal on talle pühendatud 46 kirikut.

Tahma-Toomas, Must-Toomas

Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Mõnel pool vemmeldati kaltsunukku ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse taha ta uusaastahommikuks oli jõudnud.

Loe edasi algallikast: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.

Muid noppeid toomapäeva kohta:

Andresepää on 3 pääva enne jõulut. Andres armas mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud. (Käina)

Toomapäe puistati keriseid – nõgitoomas öeldi. See oli toomapäeva tähtsus. (Järva- Jaani)

Toomas toores mees toob jõulud. Siis olid ikka kanged tormid, sellepärast oli toores mees. (Käina)

Toomapäev tehti jõuluks vorsti. Niimoodi öeldi, et nooriku varandusest ei pea rohkem saama kui toomapäevast jõuluni. See on ainult mõni päev ju, see vahe. (Suure- Jaani)

Jöulu-Toomas käib ölut otsimas. Kolm päeva enne jöulu käivad poisid ölut otsimas. Toomad laulid ka. Kolmekuningapäeval käivad jälle kolm tarka külavahel ölut otsimas. (Mustjala)

Kadrisandiks käisid ainult naised. Mardi ajal käisid poisid-tüdrukud kõik koos. Toomapäeval käisid aga kõik mehed eranditult. Toomapäeval tulid kodunt välja isegi vanad mehed. Kui kõik oli lõppenud, võeti maskid maha ja tehti tavaline pidu. (Kihelkonna)

Jõulu eel puistati ahju, siis öeldi selle juures, et nüüd viime jõuluks Tahma-Tooma välja. Tahmane kerisekivi viidi naabriperesse, kui seal ahi oli veel puistamata. See tähendas, et nüüd peate tingimata ka oma ahju puistama, meil juba valmis. Vaida mõisal oli kaks rehte. Kumbas rehes enne ahju puistati, siis sealt viidi tahmane kerisekivi teise rehe juure ja visati sisse. See pidi olema Tahma-Toomas. Kivi viija pidi kohe ruttu tagasi jooksma, sest teised muidu oleks ta võtnud kinni ja teind silmad tahmaseks. (Jüri)

Tuumapäe kukk andis kanadel võtme kätte. Sis tehti õlgest üks võru ja panti kanad sinna sisse süüma, sis kanad munesivad suvel ühte pessa. (Viljandi)

Toomapäeval käivad meremehed ja pööravad laevad teisipidi, siis oli kalapüügi lõpp. (Jämaja)

Tuumapääväl ei tohi ka vankritega sõita, ei midäge vittä, sis ei sigine põld häste. (Räpina)

Toomapäev on maksude ja võlgade tasumise tähistamise püha ja lõpptähtpäev. (Võnnu)

Toomapäeval keedeti ennamiste ikka igas talus liha ja anti siis perele ka oma jagu. Ütelti tihti: “Toomal on helde käsi, ega tema kunagi ilma ei jäta.” (Halliste)

Toomapäeval anti seapää liha süvva, et sea korda läheks. (Karksi)

Tuumapäe tehakse orste – siis Must-Toomas paneb rasva ligi. Saavad hästi rasvased orstid. (Viljandi)

Pärast toomapäeva ei tohi enam jõuluks õlut teha, muidu Toomas lõhkuda katlad ära. (Jämaja)

Toomapäevast kuni uueaasta kolmekuningani ei pia tohtima kedrada, vaid peidutatakse vokid koguni riiete alla igaveste ära, et neid välja ei paista. Näeb keegi toomapäeva ja kolmekuninga vahel vokki, siis näha ta suvel ka hunti. (Kadrina)

Toomapäeval ei tohi kedrata, kraasida ja käsikivil jahvatada. (Rõuge) Vanast oll käsikiviga jahvatamine ka tuumapääväl kelletü, sest surnu umatsõ, kes kodo kaema tulliva, es tahava mürinät. (Räpina)

Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema. (Vigala)

Jõulu toomapää, kolm päeva enne jõulu. Tuhk sai koldes ää sõelutud. Jämedamad kivid viidi välja ja sõelutud tuhk jäi kolde. (Hanila)

Toomas tuleb tolmu pühkima, sis puhastatu kõik lae ja parre puhtas. (Puhja)

Tuumapäe sis pühiti kik tare lagi ja seenad tolmust puhtas, aeti Must-Toomas väl´la siist. (Viljandi)

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. (Tarvastu)

Toomapäev vanad rääkisid, et siis pidi must Toomas välja minema, et siis pidi see aeg nagu puhtamaks ja valgemaks minema. (Viljandi)

Kui toomapäeval külm ilm, siis on jõuluks lumi maas. (Rõuge)

Kui toomapäeva lepe, ilus, vagane ilm on, nii et hobune rõõmsaste sõites turnab, siis tuleb suvel hää heinailm. (Võnnu)

Kus toomapäe tuul oli, sääl oli ta aasta läbi. (Karja)

Toomapäe tuisk see on ikka kolm päeva enne jõulu. See on see kange Toomas, mis väljas möllab. (Karja)

Tuumapäiv lätt pääväl üts tolm maaha. Päiv nakas selgembäst minemä. (Räpina)

Kui toomapäev lund saab, siis on järgmisel suvel palju parmusi, kui tuhkap[äeval] – siis marju. (Palamuse)

Toomapäeval tehakse elumajale kõige lähema puu pääle rist, et kurivaim majja ei tuleks. (Rõuge)

Toomapääval tuuakse puid tuppa ja luetakse ära, kui seal paaris trehvavad, siis saab nende tooja naisterahvas mehele see aasta. (Simuna)