Teisipäeval, 18. märtsil algusega kell 10 korraldab Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus Peipsi järvele pühendatud konverentsi, mille raames esitletakse monograafiat «Peipsi».

500leheküljelisel raamatul on 63 autorit 21 institutsioonist ja sinna on koondatud viimase 10 aasta uurimused.

Monograafias on uurimused maaülikooli, TÜ, TLÜ, TTÜ, kirjandusmuuseumi ja Tartu observatooriumi teadlastelt, aga ka Venemaa ja Hollandi järveuurijatelt. Koguteose toimetajad on Juta Haberman, Tarmo Timm, Anto Raukas.

«Peipsi järve seisund on kehv, » nentis monograafia projektijuht, limnoloogiakeskuse vanemteadur Juta Haberman. «Vetikad vohavad, kalad kaovad, suurimaks probleemiks on fosfori sisalduse tõus. Üks suuremaid fosforiga reostajaid on Venemaalt Pihkva järve suubuv Velikaja jõgi. Kuigi teeme Vene teadlastega koostööd, pole Vene poole taltsutamine lihtne.»

Habermani sõnul on Peipsi Euroopa suurtest järvedest kõige pikemalt uuritud, esimesed uurimused valmisid juba 157 aastat tagasi. Toona tegi Vene riigivarude ministeerium C. E. von Baerile ettepaneku välja selgitada, miks kalavarud vähenevad. Tehti kindlaks, et püügivahendid on liiga väiksesilmalised ja suur kala tõmmatakse välja enne, kui kudeda
jõuab.

Limnoloogiakeskus alustas Peipsi süstemaatilise uurimisega 1962. aastal. 1992. aastal käivitus järvel riiklik seire.

Monograafiat levitatakse koolidele, raamatukogudele ja omavalitsustele.

Konverents toimub Eesti Maaülikooli aulas Kreutzwaldi 1a.